Mustlased
Allikas: Vikipeedia
| Vajab toimetamist |
| inglise | Roma, Gypsies |
|
| saksa | Sinti und Roma, Roma, Zigeuner |
|
| vene | цыгане |
Mustlased (endanimetus rom, mitmus roma, 'mees; inimene') on India põhjapiirkondadest pärinev rändrahvas.
Mustlased kuuluvad suurde mustlas- ehk romikeelsesse rahvastikurühma. Euroopa mustlaste keel on suguluses sanskriti keelega ning sisaldab laensõnu teistest indoeuroopa jm keeltest.
Suurimad mustlaskogukonnad Euroopas asuvad Ungaris, Slovakkias ja Rumeenias.
Arvatakse, et 15. sajandi alguses aeti hulk madalamasse kasti kuuluvaid hindusid Indiast välja, kes läksid maailma rändama ja keda hakati nimetama mustlasteks. Nad jaotusid peamiselt Venemaale, Hispaaniasse ja Ungarisse.
[redigeeri] Kultuur
Rändrahvana tegelesid mustlased peamiselt hobusekasvatusega, metallitöötlemisega ning rändkauplemisega. Peamised ametid olid katelsepad, hobuserautajad, korvipunujad, tellisepõletajad ja päevilised. Need tegevusalad on jälje jätnud mustlaste kultuuri ning seda ei ole mõjutanud ka hilisem tööstuse areng ning paiksem eluviis.
Rahvuslik tants Hispaanias (kuna suurem rühm mustlasi rändas sinna) on flamenko, mis tekkis 15. sajandil. See on segatud hispaania, mauri, keldi ja araabia kultuuridega. Alguses oli flamenko kinnine, 19. sajandil jõudis see lavale.
Teine suurem rühm rändas Venemaale. Nende tantsu tunneme vene mustlastantsuna. See on põhimõtteliselt sama, lihtsalt sellel ei ole oma konkreetset nimetust nagu on "flamenco". Kolmas suur rühm jõudis Ungarisse ja seal hakkas Ungari kultuuriga segunedes vohama Ungari mustlastants ja -kultuur.
Hispaania mustlased musitseerivad kitarri ja rütmipillidega. Kõige esimesena oli siiski laul, tants tuli kõige viimasena. Ungari mustlased kasutavad palju viiulit ja tamburiini.
[redigeeri] Mustlased Eestis
Mustlased ilmusid Eestisse 17. sajandil. Nad põhjustasid meile harjumatute elukommetega palju sekeldusi ning neid püüti korduvalt välja ajada esiti linnadest, hiljem kogu maalt. See ei õnnestunud ning seetõttu püüti mustlasi kinnistada teatud paikadesse, et nad elaksid koos talupoegadega ja oleksid nende valve all. 1841. aastal koondati eestlaste hulgas rändlevad mustlased Laiuse kroonuvalla hingekirja. Tol korral kirja pandud mustlased kuulusid kuude sugukonda, kelle nimed olid Indus, Maddisson, Lama, Lakak, Guruni, Welberk.
[redigeeri] Kirjandus
- Risto Blomster. Eesti mustlased enne Teist maailmasõda. Lohetapja. Tartu, 1999, 9985-9214-1-0, Pro folkloristica, 1406-3808, 6, lk. 36-41
- Kati Murutar. Päikeselapsed: [Eesti mustlaste elust ja kommetest]. Favoriit, 1406-2186, (1999) jaanuar, lk. 36-39
- Paul Ariste. Laiuse mustlased. Acta Universitatis Tartuensis/Dorpatensis. B; 50.1: Tartu, 1940
