Olev Remsu
Allikas: Vikipeedia
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia reeglitele.Olev Remsu (sündinud 1. november 1947 Tartus) on eesti kirjanik, dokumentaalfilmide režissöör ja filmidramaturgia õppejõud.
Vanemad: isa Antti Remsujev (1917 – 1972), karjalasoomlane, vedurijuht; ema Lilli Remsujev (1914 – 2004) , eestlane, ülikooli botaanikaaia aednik.
Perekond: abikaasa Külli Remsu (sünd. 27. sept. 1965) väikelaste inglise keele ja muusikaõpetaja, pojad Ott Remsu (22. mai 1989) ja Rein Remsu (7. veebr. 1991), mõlemad Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased, ning Olle Risto Remsu (23. jaan 2002), lasteaiapoiss. Tütred Mari Speek (31.okt 1979), ajalooüliõpilane Tallinna Ülikoolis, ja Kadriliis Speek (24.märts 1981) sotsioloogiaüliõpilane Los Angelese Lääne-ülikoolis.
Haridus: 1955 – 1966 A. H. Tammsaare nim. Tartu 1. Keskkool (enne ja nüüd Hugo Treffneri Gümnaasium); 1966 – 1972 Tartu (Riiklik) Ülikool, eesti keele ja kirjanduse osakond, žurnalistika eriharu; 1979 – 1982 Kõrgemad Stsenaristide ja Režissööride Kursused Moskvas.
Diplomid: ajakirjanik (1972) ja komöödiafilmide stsenarist (1982).
Teenistuskäik: umbrohukitkuja, puulõhkuja, loomavedaja, maaparandaja, dendrokronoloog Siberis, ajalehe huumoritoimetaja, „Tallinnfilmi“ vanemtoimetaja, kultuurilehe „Sirp ja Vasar“ publitsistikaosakonna toimetaja, Vabadusraadio kommentaator, ERSP häälekandja „Nädalaleht“ peatoimetaja, esimese erakultuurilehe „Kultuurimaa“ peatoimetaja, vabakutseline, OSCE rahvusvaheline vaatleja konfliktikolletes ja valimistel Venemaal ja Balkanil, giid reisidel Lääne-Euroopasse, Moskvasse, Peterburi ja Krimmi (Ukrainasse), Eesti Romaaniühingu direktor, filmidramaturgia õppejõud Eesti Kunstiakadeemias, Tallinna Ülikoolis ja Viljandi Kultuuriakadeemias, Eesti Karskusseltsi esimees.
Looming: 8 romaani, 5 näidendit, 2 publitsistika- ja 2 reisiraamatut, romaan „Haapsalu tragöödia“ tõlgitud norra keelde, „Eesti Shvejk“ soome, ungari ja esperanto keelde; paljude anima- ja dokumentaalfilmide stsenarist, 3 dokumentaalfilmi režissöör.
Auhinnad: 1991 parim raamat („Moskva-mälestused“), 1994 parim stsenaarium („Metsavenna pruut“), 1999 parim romaan („Haapsalu tragöödia“), 2002 parim artikkel (artiklisari ajalehes „Sirp“ vähemuskeelte saatusest endise N. Liidu alal).
Hobid: ujumine, jalgrattasõit ja reisimine.
