Ulászló II

Allikas: Vikipeedia

Ulászló II ehk Vladislav II (1. märts 1456 – 13. märts 1516) oli vastavalt Ungari ja Böömimaa kuningas.

Ta oli Poola kuninga ja Leedu suurvürsti Kazimierz IV (Kazimierase) poeg ning valiti pärast Böömi kuninga Jiří Poděbradyst surma troonile. Et Böömimaa trooni taotles ka Ungari võimas kuningas Mátyás Corvin, siis puhkes Ungari ja Böömimaa vahel sõda ning Mátyás okupeeris enamuse Määrimaast. Vladislav pidi leppima sellega, et ka Ungari kuningas kandis sellest ajast Böömi kuninga tiitlit. See-eest kindlustas ta aga selle, et kui Mátyás ilma pärijateta sureb, saab Ungari troonile tema. 1490. aastal surigi Mátyás pärijateta ning Vladislav sai Ulászló II nime all ka Ungari kuningaks. Ta valis oma põhiresidentsiks Buda ning oli sellest ajast alates pigem Ungari kui Böömi kuningas.

Ulászló enda troonipärijast poeg Lajos (Ludvik) sündis üpris hilja, alles 1506. aastal. Et Ungarit ähvardasid üha enam türklased ja et Ulászló pärijaid oli vaid üks, siis otsustas ta sõlmida liidu Habsburgidega. Ta leppis keiser Maximilianiga kokku, et Lajose pärijateta surma korral lähevad Ungari ja Böömimaa Habsburgidele, otsesemalt Maximiliani lapselapsele Ferdinandile, kes abiellus Ulászló tütrega. Keisri teine lapselaps Austria Maria abiellus aga Lajosega. Lajos surigi varsti pärijateta ning tema valdused läksid Ferdinandile.

Eelnev: Jiří Poděbradyst	Böömimaa kuningas 1471-1526	Järgnev: Ludvik II (Lajos II)
Eelnev: Mátyás I	Ungari kuningas 1490-1516