Absoluutne idealism
Allikas: Vikipeedia
Absoluutne idealism on filosoofiline positsioon, mille kohaselt on olemas ainult ideed.
Absoluutse idealismi järgi on olemas absoluut või Jumal, mis kõiki ideesid tajub. Kõik asjad on fundamentaalselt üks tolle vaimuga, mis on reaalsuse alus.
Sisukord |
[redigeeri] Religioon
Absoluutne idealism on sageli olnud religioossete mõtlejate positsioon. Seda võib leida nii kristlikel müstikutel (Meister Eckhart) kui ka ida usundites (hinduismis advaita, budismis zen, maadhjamika, joogatšaara, mõned Puhta Maa õpetused).
[redigeeri] Kriitika
Absoluutse idealismi kriitikud apelleerivad põhiliselt sellele, et absoluutse idealismi väited ei ole põhjendatud.
[redigeeri] Schopenhauer
Arthur Schopenhauer juhtis tähelepanu sellele, et Hegel rajas oma absoluutse idealismi pärast seda, kui Kant oli diskrediteerinud kõik jumalatõestused. Absoluut on Jumala mitteisikuline aseaine: ta on üks subjekt, mis tajub universumit ühe objektina. Indiviidid osalevad selles tajus. Et Hegelil on universum idee Absoluudi vaimus, siis Hegel jäljendab spinoza panteismi, milles kõik on Jumalas ehk Looduses.
[redigeeri] Absoluutse idealismi esindajaid filosoofias ja religioonis
- George Berkeley
- Georg Wilhelm Friedrich Hegel
- Friedrich Wilhelm Joseph von Schelling
- Francis Herbert Bradley
- Nāgārdžuna
- Padmasambhava
- Meister Eckhart
[redigeeri] Vaata ka
- Emanatsionism
- Idealism
- Immanuel Kant
- Ratsionalism
- Neutraalne monism
- "Tlön, Uqbar, Orbis Tertius"
