Aleksander Suuman

Allikas: Vikipeedia

Aleksander Suuman (Sass Suuman, Suumani Sass; 25. aprill 1927 – 19. aprill 2003) oli eesti luuletaja ja maalikunstnik.

Lõpetas 1958 ENSV Riikliku Kunstiinstituudi (praegune Eesti Kunstiakadeemia). Töötas õpetajana Rakveres ning aastast 1958 Tartu Kunstikoolis.

Suuman debüteeris 1963 teises luulekassetis koguga "Oh seda inimest!", aga 1966 ilmunud "Krähmukirjad" tegid temast ühe nende aastate armastatuima luuletaja.

Alates kogust "Kui seda metsa ees oleks" (1989) muutis Suuman oma luuletamise stiili. Luuletused kasutavad graafilisi efekte ning sisaldavad argielulisi tähelepanekuid.

Suumani loomingut on tõlgitud vene, soome, läti, leedu, kasahhi, usbeki, moldova, armeenia, gruusia ja tšehhi keelde.

[redigeeri] Luulekogud

"Oh seda inimest" (1963)
"Krähmukirjad" (1966)
"Valguse kuma sees" (1972)
"Maa paistel" (1975)
"Meil siin Hüperboreas" (1980)
"Nofretetega metsas" (1986)
"Kui seda metsa ees oleks" (1989)
"Viru viirus" (1992)
"Maniakk puuris" (1993)
"Targemat ei ole" (1995)
"Neid enam ei tehta" (1997)
"Mälestus on metsast rohelisem" (2000)

[redigeeri] Valikkogud

"Sõnad sulavad taevaga ühte" (1977)
"Kaunis on kummaline" (1988)
"Tondihobu tõugud vetikatega" (valikkogu aastatest 1957–2002; 2002)

[redigeeri] Tunnustused

Valgetähe ordeni V järk (2001)
Kultuurkapitali kirjanduspreemia (2002)

[redigeeri] Isiklikku

Oli Toomas Suumani, Imat Suumanni ja Aapo Puki isa.

Elas Tallinnas Kirjanike majas.

[redigeeri] Kirjandus

Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, ER, Tallinn 1991, lk. 519-522 (ülevaate autor Silvia Nagelmaa) ja bibliograafia lk. 543
Toomas Liiv, "Kirjutavad koerale: Jessenin ja Suuman" – Looming 1997, nr. 4, lk. 546–551
Tõnu Õnnepalu, "Kui..." – Looming 2002, nr. 5, lk. 720–741 ja nr. 6, lk. 883–900