Alkoholid
Allikas: Vikipeedia
Orgaanilises keemias on alkoholid aineklass, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, küll aga süsiniku või vesinikuga.
Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga.
Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'.
Sisukord |
[redigeeri] Alkohole
[redigeeri] Lihtalkoholid
- Metanool ehk metüülalkohol, CH3OH
- Etanool ehk etüülalkohol, C2H5OH
- Propanool ehk propüülalkohol, C3H7OH
- Butanool ehk butüülalkohol, C4H9OH
[redigeeri] Mitmealuselised alkoholid
- Glütserool, C3H5(OH)3
[redigeeri] Nimetused
-OH rühmaga ühendite nimetuste lõpus on "-ool". Sõna esimese poole saab tuletada temale vastavast alkaanist.
Näiteks:
- CH3OH – metanool (üks vesiniku aatom on asendunud hüdroksüülrühmaga)
- CH3CH2OH – etanool
- CH3CH2CH2OH – propanool
- CH3CH2CH2CH2OH – butanool
–OH rühm ei pruugi paikneda süsinikuahela lõpus, vaid võib olla ahela mis tahes osas.
Näiteks:
- HOCH2CH2OH – 1,2-etaandiool
- HOCHCH2(OH)CHOH – 1,2,3-propaantriool (glütserool)
[redigeeri] Keemilised omadused
Alkoholide hüdroksüülrühm on väga nõrgalt happeline, reageerides näiteks aktiivsete metallidega:
2CH3OH + 2Li -> 2CH3OLi + H2
Alkoholid reageerivad orgaaniliste hapetega, moodustades estreid.
Alkoholid reageerivad halogeenhapetega, moodustades alküülhalogeniide.
CH3CH2OH + HBr -> CH3CH2Br + H2O
