D'Hondti meetod
Allikas: Vikipeedia
Vajab toimetamist
D'Hondti meetod on suurima keskmise põhimõttel töötav meetod, see tähendab seda, et kohtade jaotamiseks koostatakse igal parteil koefitsentide seeria, mis pannakse üldisse ritta. Millest esindusorgani kohtade arvuga võrdne arv suurimaid koefitsente on valitud. Seda kasutatakse võrdelistel valimistel parteinimekirjade vahel kohtade jaotamiseks esindusorganis või valimisringkonnas (Soome parlamendivalimistel).
Meetodi valem on: 
V - on parteile antud häälte arv
S - seni võidetud kohtade arv parteil.
Kõigil parteidel on algul 0 kohta. Kui nimekirjal on kõrgem koefitsent, siis arvutatakse uus koefitsent välja. Protseduuri korratakse kuni on kõik kohad jaotatud.
Sisukord |
[redigeeri] Alternatiivmeetodid
Aga põhimõtteliselt saab ka lihtsamini leida: Leides iga partei häälteprotsendi, leides selle põhjal kohtade arvu igal parteil ja ümmardades maha ja ülejäänud kohad jagada niimoodi: iga partei häältearv jagada juba võidetud kohtade arvuga+1 ga ja siis suuremate koefitsentide põhjal täita kõik kohad. Jeffersoni meetodiks nimetatakse sellist alternatiivmeetodit, selle leiutaja Thomas Jeffersoni järgi. Selle alternatiivmeetodi täiendatud variant kannab nime Hagenbach-Bischoffi meetod.
Veel kolmas alternatiivvõimalus: Sättida kvoot (häälte arv / kohtade arv) nõnda, et iga partei häältearvu kvoodiga läbi jagades ja maha ümmardades (näiteks: 10,5 = 10), saame täismaja mandaate.
Meetod on saanud nime Belgia matemaatikult Victor d'Hondti järgi. See süsteem soosib märgatavalt võitja parteid.
Meetodit kasutatakse näiteks Austrias, Bulgaarias, Iisraelis, Hollandis, Poolas, Hispaanias, Soomes ja Portugalis, samuti Eestis europarlamendi valimistel. Kasutatakse mitemetes maades Euroopa Parlamendi valimistel.
[redigeeri] Kanditaatide järjekord nimekirja sees
Nimekirja sees järjestamine on sätestatud valimissüsteemiga: kinnise nimekirja puhul otsustab järjestuse erakond, avatud nimekirja puhul aga järjestatakse nimekirja sees vastavalt häälte arvule.
[redigeeri] Näide:
| Koht | Jagaja | Partei A | Partei B | Partei C |
|---|---|---|---|---|
| 1 | 1 | 500,00 | 400,00 | 300,00 |
| 2 | 2 | 250,00 | 200,00 | 150,00 |
| 3 | 3 | 166,67 | 133,33 | 100,00 |
| 4 | 4 | 125,00 | 100,00 | 75,00 |
Antud näide, kui hääled oleksid: Partei A saaks 500, partei B 400, partei C 300 häält. Näites: 4 mandaadine ringkond. Värvidega on märgitud sissesaanud kandidaadid. Ehk: Partei A puhul partei nimekirjast kaks esimest, B puhul partei esimene, C puhul esimene. Kinnise nimekirja puhul siis, nende parteide paikapandud nimekirjadest vastavalt niimitu esimest osutuks valituks. Avatud nimekirja puhul saab mõjutada valija partei nimekirja järjekorda.
[redigeeri] Valimiskünnis
Tavaliselt on ka valimiskünnis seotud, millest alates mandaatide jagamine algab. Näiteks: Iisraelis 1,5% künnis, Hollandis 0,67% künnis, Belgias 5% künnis regionaalsetel alustel. Mõned maad lubavad ka valimisliite.
