Hagenbach-Bischoffi meetod
Allikas: Vikipeedia
| Vajab toimetamist |
Hagenbach-Bischoffi meetod on D'Hondti realisatsioon. Sama tulemuse politoloogias saab kätte ka D'Hondtiga. Meetodi valem: 
Q - kvoot
V - häälte arv kokku
S - kohtade arv
Esimene protseduur:
Leidnud kvoodi, jagame iga partei häältearvu kvoodiga ja võtame sellest täiskvoodid.
Teine protseduur:
Siis leiame ülejäänud mandaadid leides võrdlusarvud. Jagades iga partei võidetud häälte arvu (võidetud kohtade arvuga+1). Ja nii iga partei puhul. Ja suurimad nii mitu võrdlusarvu kui palju kohti üle jäi ongi sissesaanud.
[redigeeri] Näide:
Mandaatide arv: 11
Partei Hääled A 5991 häält B 909 häält C 1235 häält D 510 häält E 41 häält F 51 häält Kokku: 8737 häält Kvoot: 8737/12=728 häält
Partei Kvoot A: 5991/728=8,23 kvooti B: 909/728=1,25 kvooti C: 1235/728=1,70 kvooti D: 510/728=0,70 kvooti E: 41/728=0,06 kvooti F: 51/728=0,07 kvooti
Täiskvootide järgi: A: 8, B: 1, C:1.
Teise protseduuri järgi:
Partei (S+1) Võrdlusarv A(9) = 5991/9 = 665,67 (*) B(2) = 909/2 = 454,5 C(2) = 1235/2 = 617,5 D(1) = 510/1 = 510 E(1) = 41/1 = 41 F(1) = 51/1 = 51
A saab juurde viimase 1. protseduurist ülejäänud koha
Tulemus: A: 9, B: 1, C: 1
Meetod on saanud nime Šveitsi füüsikaprofessori Eduard Hagenbach-Bischoffi (1833-1910) järgi.
