Mesilane
Allikas: Vikipeedia
Mesilane (Apis) on perekond) lendav putukaid kiletiivaliste seltsi mesilaslaste (Apidae) sugukonnast.
Mesilasi on neli liiki.
- Hiidmesilane (Apis dorasata) ja
- kääbusmesilane (Apis florea) elavad Aasia troopilistes metsades.
- Suurema levialaga on india mesilane (Apis indiaca ehk Apis cerana).
- Meemesilane (Apis mellifera) on arvatavasti arenenud Aafrikas Aasiast tulnud eellasest ja levinud sealt Euroopasse.
Erakmesilased elavad üksikult, kägumesilased teiste mesilaste pesades, ühismesilased suurte peredena.
- Ühismesilastest on tuntuim kodumesilane, keda inimene kasvatab tarudes. Mesilased ehitavad sinna kärjed. Kärjekannudesse varuvad nad mett ja suira (töödeldud õietolmu), seal kasvab ka haue - munad, vaglad ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 15 000-17 000 töömesilast ja ajuti 200-2000 isamesilast ehk leske.
- Lesed arenevad viljastamata munadest, muud mesilased viljastatud munadest. Vaklu toidavad töömesilased peanäärmenõrega, mida nimetatakse mesilaspiimaks, ning mee, vee ja suira seguga. Mesilasema vagel saab piima kogu vaglajärgu kestel, isa- ja töömesilasvaglad ainult 3 esimesel päeval.
- Töömesilane kasvab valmikuks 21 päevaga. Töömesilased teevad kõiki peres vajalikke töid: ühed söödavad vaklu ja ema, teised eritavad vaha ja ehitavad sellest kärgi, kolmandad puhastavad, valvavad ja tuulutavad pesa, teevad taruvaiguga kärjekannud pisikuvabaks ja sulevad sellega seinalõhesid, neljandad koguvad õietolmu ja nektarit ning paigutavad need suira ja meena kärgedesse. Töömesilane elab suvel keskm. 4-5 nädalat, talvel kauem.
- Mesilasema paaritub kord elus, pulmalennu ajal, ja muneb seejärel 4-5 aastat pesast lahkumata. Tööst ema osa ei võta. Leskede ainus ülesanne on emaga paarituda. Nad elavad lühikest aega, sügisel töömesilased hävitavad nad.
