Orienteerumine

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist

Orienteeruja kontrollpunktis

Väljavõte orienteerumiskaardist

Orienteerumine on spordiala, kus võistleja peab iseseisvalt läbima kaardi ja kompassi abil maastikul tähistatud ja kaardile märgitud kontrollpunktid ning jõudma võimalikult kiiresti finišisse.

[redigeeri] Ajalugu

Orienteerumise sünnimaa on Norra, kus esimesed võistlused korraldati 1897. aastal. Esimesed Euroopa meistrivõistlused korraldati 1962. aastal Norras. Maailmameistrivõistlusi hakati korraldama 1966. aastast ja esimesed toimusid Soomes. Rahvusvaheline Orienteerumisspordi Föderatsioon IOF International Orienteering Federation loodi 1961. aastal. IOF-i peakorter asub Helsingis ja sinna kuulub 61 liikmesriiki.

[redigeeri] Orienteerumisest lähemalt

Orienteeruja tähtsamad võistlusvahendid on kompass ja kaart, mis on vähendatud kujul pilt maastikust. Orienteerumisvõistluseks tehtud kaardi mõismiseks peab teadma kaardi mõõtkava ja sellel kujutatud tingmärke. Võistlused peetakse enamasti metsaga kaetud maastikul (sprindidistantsis tavaliselt linnas või pargis) ja võistlejatele võimalikult tundmatul alal. Võistlejatel on keelatud enne võistlusi maastikuga tutvuda seal ringi liikudes. Sama maastikuosa katvaid vanu kaarte tohib siiski uurida.

[redigeeri] Orienteerumine Eestis

Esimene orienteeriumisvõistlus Eestis korraldati 19. juunil 1926 Pirital.Tänapäevaste põhimõtete järgi peetud orienteerumine 4,9 km 5 KP-ga rajal võitis ajaga 29.18,8 Tartu ülikooli majandusüliõpilane Julius Tiisfeldt, tol ajal tuntud kergejõustiklane (Varssavi 1924. aasta ülemaailmsete üliõpilasmängude võitja keskmaajooksus).

Esimesed individuaal-võistkondlikud Eesti meistrivõistlused orienteerumises peeti 27. septembril 1959 Nelijärvel.

Orienteerumises peetakse hulgaliselt pikkade traditsioonidega rahvavõistlusi: põnev öine teade Jüriööjooks (alates 1960, võistkonnas 3 meest ja 2 naist), kahepäevased Suvejooks ja Suunto games, mitmepäevajooksud 4EST, Ilves-3 ja Kobrase karikas, rahvusvahelise mainega teatemitmepäevajooks Ilvesteade. Populaarseid igamehevõistlusi neljapäevakute nime all korraldatakse üle Eesti, esimene taoline toimus Kloostrimetsas 11. juunil 1964 (idee Rain Lahtmetsalt, käivitaja Toomas Kerem).

8. juunil 1959 loodi Eesti NSV Matkaspordi Föderatsiooni juures orienteerumisspordi komitee, mille esimeheks valiti Aleks Kaskneem. Seda on tähistatud aastaid kui Eesti Orienteerumisspordi Föderatsiooni asutamist, peetud niinnimetatud juubeleid (1969, 1974, 1979, 1984). Nii matkajaid kui orienteerujaid ühendav Eesti NSV Matkaspordi Föderatsioon reorganiseeriti 1960 Eesti NSV Matka- ja Orienteerumisspordi Föderatsiooniks: 15. mail 1960 peeti föderatsiooni presiidiumi esimene koosolek, kus presiidiumi esimeheks valiti Armult Reinsalu.

Iseseisev Eesti NSV Orienteerumisspordi Föderatsioon (EOF) moodustati Eesti NSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liidu presiidiumi otsusega 16. oktoobril 1962 ning selle esimesel pleenumil 16. detsembril 1962 valiti presiidiumi esimeheks (presidendiks) Anto Raukas.

EOF reorganiseeriti 6. detsembril 1987 Eesti NSV Orienteerumisliiduks (EOL); otsuse kinnitas Eesti NSV Riiklik Kehakultuuri- ja Spordikomitee 29. aprillil 1988.

EOF/EOLi pre-sidendid:
1962-1964 Anto Raukas
1964-1969 Uno Semper
1969-1971 Vello Rootsi
1971-1984 Heino Kask
1984-1993 Kalju Vaikjärv
alates 1993 Leho Haldna

Rahvusvahelisesse Orienteerumisspordi Föderatsiooni IOF võeti Eesti vastu 10. juulil 1992, kuigi positiivne telefoni-hääletus Eesti tunnustamiseks oli tehtud kohe pärast taasiseseisvumist 27. septembril 1991.

Esimene orienteerumisklubi Eestis OK Ilves loodi 3. oktoobril 1978 Tartus (algataja Arvo Kivikas), järgnesid Orion (1979) ja Kape (1981). 1. jaanuaril 2000 oli Eestis 38 orienteerumisklubi.

Maailmameistrivõistluste medaleid on Eestisse toodud kaks: [[1991]) võitis orienteerumisjooksus Sixten Sild pronksi ja 1994 orienteerumissuusatamises Maret Vaher pronksi.

Maailmakarika osavõistlustel kolme sekka on tulnud: Sixten Sild võitis orienteerumisjooksu 1996 ja 1998; Inno Ling oli orienteerumisjooksus kolmas 1992; Külli Kaljus orienteerumisjooksus teine 1994 ja kaks korda kolmas (1996 ja 1998); Mall Alev orienteerumissuusatamises korra teine ja kolmas 1997; teatejooksu meeskond (Rene Ottesson, Alar Viitmaa ja Armo Hiie) teine 1998.

Eesti meistrivõistluste medaleid on kõige rohkem Maret Vaheril 61 1986-2002(Seis 30. detsember 2002), neist kuldmedaleid 34.
Meestest on kõige rohkem Eesti meistriks tulnud Sixten Sild - 35 korda (medaleid aastatel 1985-1999 võitnud kokku 50).

Maailmakarika osavõistlusi on Eestis peetud kolmel korral: orienteeriumissuusatamises 1995 Haanjas ja 1999 Käärikul ning orienteeriumisjooksus 1998 Otepääl.