Riia asehaldurkond
Allikas: Vikipeedia
Riia asehaldurkond ehk Riia kubermang moodustati Liivimaa kubermangu asemele 1783. aastal vastavalt Venemaal 1775. aastast sisse seatud uue halduskorralduse seaduse alusel. Seda ajajärku Baltimaade ajaloos nimetatakse asehaldurkorra perioodiks ja see lõppes peale Katariina II surma 1796. aastal.
Kõrgemaks esindajaks sai mõlema asehaldurkonna jaoks üks kindralkuberner kelle asukohaks määrati Riia linn. Sisuliselt muutis uus kord Liivimaa Venemaa sisekubermanguks. Asehaldurkorra ajal 1783. aastal eraldati Pärnu maakonnast Viljandi maakond, Tartu maakonnast Võru maakond ja Cēsise maakonast Valga maakond. Võru sai 1784. aastal linnaõigused, kui Võru rüütlimõisast sai maakonnakeskus.
Asehaldurkorra ajal reformiti kubermanguvalitsused, loodi kroonupalatid ja üldise hoolekande kolleegiumid. Politsei ülessandeid maakondades asus täitma alamkohus, linnades politseivalitsus. Reformiti kohtusüsteem tekkisis talupoegade jaoks alamkorrakohus ja ülemkorrakohus, aadlike jaoks kreisikohus ja ülemmaakorrakohus. Teise astme kohtus seati ametisse prokurörid, kes allusid kubermangu peaprokurörile. Reformi täiendas armuandmiskirjade süsteem. Kuna uus kord kärpis baltisaksa aadlike õigusi, õnnestus neil saavutata asehaldurkorra muutmine uue keisri Paul I poolt 1796. aastal, mis jõustus 1797.
[redigeeri] Vaata ka
- Eestimaa kubermang
- Liivimaa kubermang
- Tallinna asehaldurkond
