Tseesium
Allikas: Vikipeedia
| 55 |
1 8 18 18 8 2 |
| Cs 132,905 |
|
| Tseesium |
Tseesium (sümbol Cs) on keemiline element järjekorranumbriga 55, leelismetall.
Tal on 1 stabiilne isotoop massiarvuga 133.
Tseesiumil on mitmeid radioaktiivseid isotoope, mis tekivad tuumareaktorites kõrvalproduktina. Neist tuntuim on 137Cs, mille poolestusaeg on 30 aastat.
Tseesium on keemiliselt väga aktiivne.
Tseesiumi koos rubiidiumiga avastasid 1860. aastal saksa keemik Robert Wilhelm Bunsen ja saksa füüsik Gustav Robert Kirchhoff.
Tseesiumi nimi tuleb ladina keele sõnast caesius 'sinisilmne'.
[redigeeri] Omadused
Tseesium on kuldkollane väga pehme metall, mille tihedus normaaltingimustel on 1,88 g/cm3. Peale elavhõbeda kõige kergemini sulav metall looduses. Sulamistemperatuur on 28 Celsiuse kraadi ja keemistemperatur 671°C.
Veega reageerib plahvatades, seega säilitatakse vaakumis. Saanud nime ladina keelest – "helesinine, sinakashall" (siniste joonte järgi spektris).
Selle elemendi kaudu on tänapäeval defineeritud 1 sekund: sekund võrdub kiirguse 9 192 631 770 perioodiga, mis vastab ...-133 aatomi põhioleku kahe üliõhukese energiavoo vahelisele üleminekule (ehk ühes sekundis on 9 192 631 770 võnget).
[redigeeri] Kasutamine
Tarvitatakse fotoelementide tootmisel, lahenduslampides ja vaakumtehnikas.
