Vaira Vīķe-Freiberga

Allikas: Vikipeedia

Vaira Vīķe-Freiberga [v'aira v'iitje-fr'eiberga] (sündis 1. detsembril 1937 Riias) on Läti praegune president ning ka esimene Läti naispresident. Vīķe-Freiberga valiti riigipeaks 1999. aastal ning taasvaliti riigipeaks 2003. aastal.

[redigeeri] Biograafia

Vaira Vīķe-Freiberga vanemad olid Teise maailmasõja pagulased. Nad lahkusid Lätist 1945. aastal ning elasid mitmetes riikides: Marokos, Saksamaal, Kanadas.

Vaira õppis Toronto Ülikoolis ja McGilli Ülikoolis, kus omandas ka doktorikraadi psühholoogias. Aastatel 1965-1998 oli Vaira Montreali Ülikooli psühholoogiaprofessor. Töö kõrvalt tegeles ta aktiivselt ka Kanada Läti kogukonnas, kus pühendus peamiselt läti folkloorile.

1998. aastal naasis Vaira Lätti ning asus juhtima Läti Instituuti, organisatsiooni, mille ülesanne on tutvustada Lätit välismaal. Aasta hiljem, juunis 1999, valiti ta riigi presidendiks. 1999. aasta presidendivalimistel ei kuulunud Vīķe-Freiberga algselt küll presidendikandidaatide hulka, kuid kuna Läti seim ei suutnud esimeses voorus ainuõiget välja valida, siis valiti Vaira kompromisskandidaadina; ta oli kõrge reputatsiooniga poliitik, kes ei teinud otsest koostööd ühegi parlamendierakonnaga.

Oma kahe valitsusperioodi jooksul on Vaira Vīķe-Freiberga saavutanud lätlaste hulgas suure poolehoiu.

Ta on olnud eriti aktiivne Läti välispoliitikas, mistõttu Läti ka 2004. aastal sai NATO ja Euroopa Liidu liikmesriigiks. Ta toetab tuliselt USA-d ka Iraagiküsimustes. Mitmetel juhtudel on ta käskinud Venemaal tunnustada Balti riikide okupatsiooni.

Venemaal on Freibergat kujutatud kui natside toetajat ja venelaste ahistajat. Sellest hoolimata osales ta 2005. aasta mais ainukesena Balti riikide presidentidest Moskvas Teise maailmasõja lõpu 60. aastapäeva pidustustel ja kuulutas avalikult Balti riikide mittenõusolekut Venemaa ajalookäsitlusega.

15. septembril 2006 esitasid Eesti, Läti ja Leedu Vaira Vīķe-Freiberga ÜRO peasekretäri kandidaadiks.

[redigeeri] Isiklikku

Vaira on abielus Imants Freibergsiga, neil on kaks last: Kārlis ja Indra.

[redigeeri] Välislink

• Läti presidendi koduleht (läti, inglise, saksa, prantsuse ja vene keeles)

Eelnev: Guntis Ulmanis

Läti president 1999–

Järgnev: —

Läti presidendid
Esimene vabariik, Presidendid Čakste | Zemgals | Kviesis | K. Ulmanis | Kalniņš (eksiilis) | Rancāns (eksiilis) Teine Vabariik, Presidendid Gorbunovs (kohusetäitja) | G. Ulmanis | Vīķe-Freiberga