Äge pulmokardiaalne puudulikkus
Allikas: Vikipeedia
| Vajab toimetamist |
Äge pulmokardiaalne puudulikkus ehk akuutne cor pulmonale on tundide või päevade jooksul kujunev hingamise ja vereringe häire, mille põhjustab parema südamepoole ülekoormus.
Sisukord |
[redigeeri] Etioloogia ja patogenees
Akuutse cor pulmonale kutsuvad esile enamasti kopsuarteri emboolia, äge pneumoonia ja ventiilpneumotooraks. Riskigruppi kuuluvad voodihaiged, kellel on suur oht veenitromboosi tekkeks. Nimelt pärineb üle poole pulmonaalarteri embolitest jalaveenidest. Embolite teket soodustavad ka kroonilise kardiovaskulaarse puudulikkusega kaasnevad endokardikahjustus ja südameõõnte liigne verega täitumine. Emboolia põhjustab kapilaaride spasmi ja vererõhu järsu tõusu, samuti parema südamepoole ülekoormuse. Sellele järgnevad šokk ja kollaps ning raskematel juhtudel ka äkksurm.
Kopsuinfarkti oht on neil patsientidel, kes kannatavad peale kopsuarteri haru obstruktsiooni kopsupaisu, arteriitide, alveolaarse hüpoventilatsiooni või pneumoonia all.
[redigeeri] Kliiniline pilt
1. Emboolia korral esinevad sagedaseimad tunnused:
- düspnoe
- tahhüpnoe
- tahhükardia
- retrosternaalne ängistav valu
- tserebraalse isheemia sümptomid
2. Infarkti korral esinevad sagedaseimad tunnused:
- pleuravalu
- köha
- palavik
- veriköha
3. Plumonaalse tromboemboolia korral esinevad sagedaseimad tunnused:
- atüüpiline, antibakteriaalsele ravile allumatu pneumoonia
- kroonilise kardiovaskulaarse puudulikkuse tunnuste süvenemine
- paroksümaalne tahhüarütmia
[redigeeri] Diagnostilised uuringud
- Hematokrit
- Homotsüsteiini hulk
- Faktor V hulk
- antitrombiin III hulk
- SR
- Rindkere ülesvõte kopsuemboolia diagnoosimiseks – võivad esineda südame suurenemine, atelektaas, diafragma kõrgseis, pleuravedelik
- EKG – QRS-kompleksi ja P-saki elektriline telg kaldub paremale, T-saki inversioon III, aVF, V1 – V4 lülitustes, negatiivne T-sakk ja ST-elevatsioon III põhilülituses
[redigeeri] Ravi
- Järgneb ravimeetodite tutvustus, mis ei ole arstlik nõuanne ja mille lugemine ei saa asendada arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.
Trombemboolia ja bronhospasmi vältimiseks manustatakse 5000 – 15000 TÜ hepariini, mis on lahjendatud isotoonilise naatriumkloriidi või 5% glükoosilahusega 4-6 tunni vältel 1-2 nädala jooksul. Šoki ja kollapsi korral antakse patsiendile 0,25 – 1 ml noradrenaliinilahust 10 kg kohta ja rahustina morfiini – kas süstitakse 1 ml 1%-list lahust naha alla või suu kaudu 0,01-0,02 g. Südame töövõime suurendamiseks süstitakse veeni 0,05%-list strofantiinilahust 0,5-1 ml, seda eelnevalt 10-20 ml 20%-lise glükoosilahusega lahjendades. Stenokardia korral manustatakse 0,1-0,2 g eufülliini.
Kui hingamispuudulikkus ja šokinähud püsivad ka pool tundi pärast hepariini manustamist, tuleb sooritada embolektoomia.
