Aktsia
Allikas: Vikipeedia
| Vajab toimetamist |
Aktsia (inglise keeles share, stock) on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi.
Näide. Kui aktsionär omab 10 aktsiat ja ettevõtte aktsiate koguhulk on 1000 aktsiat, siis on aktsionäril õigus 1% ettevõtte varale.
Sisukord |
[redigeeri] Aktsiate omamisega kaasnevad õigused
- Aktsionäril on õigus osa võtta aktsiaseltsi kõrgeima juhtorgani aktsionäride üldkoosoleku tegevusest, mis tavaliselt toimub korrapäraselt. Koosoleku otsused võetakse vastu hääletusega, kusjuures üks aktsia annab aktsionäride üldkoosolekul tavaliselt ühe hääle. Eelnevas näites on aktsionäril üldkoosolekul 1% hääli. Aktsionäride koosolek valib nõukogu. Nõukogu kinnitab aktsiaseltsi juhatuse, mis hakkab tegelema ettevõtte jooksvate küsimustega ja millel on nõukogu ees aruandluskohustus. Nõukogu ülesandeks on valvata juhatuse tegevuse järele ja suhelda aktsionäridega. Et nõukogu nimetab omakorda ametisse ettevõtte juhatuse, on aktsionäridel kui ettevõtte osanikel koosolekul osalemise ja hääletamisega võimalus osaleda firma juhtimises.
- Aktsionäril on õigus proportsionaalsele osale ettevõtte kasumist, mis jaotatakse aktsionäride vahel dividendidena. Eelnevas näites on aktsionäril õigus 1%-le jaotatavast kasumist.
- Aktsionäril on õigus osale aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud varast, eelnevas näites 1% ettevõtte varale.
- Aktsionäril on ka muud seaduses sätestatud ja põhikirjaga ette nähtud õigused.
[redigeeri] Aktsiate liigid
[redigeeri] Lihtaktsia
Lihtaktsia (inglise keeles common stock) on tavaline hääleõigusega aktsia. Aktsionär saab tulu aktsiahinna tõusust ja ettevõtte poolt makstavatest dividendidest. Et lihtaktsiaid on oluliselt rohkem kui eelisaktsiaid, siis on lihtaktsiate likviidsus ja päevakäive oluliselt suuremad kui eelisaktsial.
[redigeeri] Eelisaktsia
Eelisaktsia (inglise keeles preferred stock) on aktsionäride koosolekul hääleõiguseta või piiratud hääleõigusega aktsia. Eelisaktsia omanik ei saa ettevõtte juhtimises osaleda, kuid see-eest annavad eelisaktsiad eesõiguse võrreldes lihtaktsiate omanikuga dividendide jaotamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Sellest tuleneb ka eelisaktsia nimi. Tavaliselt on eelisaktsiatele määratud fikseeritud dividendimäär, näiteks 1000 krooni aastas. Seetõttu on eelisaktsia põhimõtteliselt nagu võlakiri. Kui aktsiaseltsil ei ole jaotatavat kasumit või sellest ei piisa, võib eelisaktsia omanikele dividendi täielikult või osaliselt maksmata jätta. Maksmata osa liidetakse järgmisel aastal makstava dividendiga, arvestades juurde intressi seaduses sätestatud suuruses. Mõnikord on eelisaktsiatel siiski ka hääleõigus. Selle eesmärk on jätta juhtimisõigus piiratud grupi isikute kätte. Näiteks omab A-klassi aktsia 10 häält, B-klassi aktsia 5 häält ja C-klassi aktsia 1 hääle.
[redigeeri] Aktsiate kauplemine
Vabalt kaubeldavad aktsiad on noteeritud börsidel. Vabalt mitte kaubeldavad aktsiad pole börsidel noteeritud ja aktsiate ostmiseks või müümiseks tuleb ise osapooled leida.
[redigeeri] Aktsialseltsi likvideerimine
Füüsiline isik ei ole aktsiaid omades kohustatud millekski. Kui ettevõte läheb pankrotti, esitatakse kõik nõuded ettevõttele. Aktsionärid midagi juurde maksma ei pea, kuid pankroti korral kaotavad oma investeeritud raha. Füüsiline isik peab maksma tulumaksu seaduses sätestatud korras. Ettevõtte likvideerimisel rahuldatakse esmajärjekorras kreeditoride nõuded, siis jagatakse eelisaktsiate omanikele kuuluv vara ja lõpuks lihtaktsia omanikele ülejääv vara.
