Albert von Buxhövden
Allikas: Vikipeedia
Albert von Buxhoeveden ehk Albert von Buxhövden, ka Albrecht von Buxthevden või piiskop Albert (umbes 1165 Bexhövede – 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani. Ta oli Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja suutis oma valitsusajal ka Eesti ning enamiku Lätist alistada.
Aastal 1200 jõudis Albert umbes 1500 ristisõdija eesotsas Liivimaale ning asus seal aktiivselt tegutsema. Ta rajas 1201 Riia linna ja 1202 Mõõgavendade ordu. Aastaks 1206 alistas ta liivlased ning 1208. aastaks latgalid. Tema üritust toetasid nii paavst Innocentius III kui ka Saksa kuningas Philipp, kes tegi Albertist ka Saksa-Rooma riigivürsti ja andis talle Liivimaa lääniks. Aastal 1219 kutsus Albert Eesti alistamiseks appi taanlased. Piiskopi alluvuses töötas Läti Henrik, kes kirjutas "Henriku Liivimaa kroonika", olulisima ajalooallika Liivimaa alistamise kohta. Albert saavutas ka Riia piiskopkonna iseseisvumise Bremeni peapiiskopkonnast ning hiljem sai Riia piiskopkonnast Riia peapiiskopkond.
Alberti vend, piiskop Hermann von Buxhövden, nimetati algul Lihula (Leal) piiskopiks ja hiljem esimeseks Tartu piiskopiks (Hermann I).
Piiskop Alberti teine vend Theoderich oli de Raupe (von der Roppi) dünastia esivanem, mis sai hiljem oluliseks aadlidünastiaks Liivimaal.
| Eelnev: Berthold |
Liivimaa piiskop 1199–1229 |
Järgnev: Nikolaus von Nauen |
