Aleksander Terras
Allikas: Vikipeedia
| Vajab toimetamist |
Aleksander Terras (3. jaanuar 1920 – 15. mai 2006) oli jurist, poliitik, ajakirjanik.
Aleksander Terras oli riigisekretär Karl Terrase poeg. Ta lõpetas 1938 Westholmi gümnaasiumi ja astus Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Kuulus akadeemiliselt EÜS-i "Põhjala". Saksaaegse Eesti nn omavalitsuse majandusdirektooriumis transpordiinstruktor 1942-1943. Põgenes Soome 1943, astus seal sõjaväkke ja teenis eesti vabatahtlike üksuses rühmaülemana. Kevadest 1944 oli Soome kaitsejõudude peastaabi käsutuses, pärast demobiliseerimist asus Rootsi. Töötanud lennukompaniis AB Aerotransport 1946-1948 ja selle tütarfirmas SAS 1948-1956... 1975, oli viimati ABA majandusjuhataja. Eesti Liberaaaldemokraatliku Koondise esindajana osalenud paljudel Liberaalse Internatsionaali kokkutulekutel. Raadioajakirjanikuna Ameerika Hääle Müncheni-harus 1956-1958 ning 1975-1985 RFE–RL-is, juhatas sealset eesti toimetust. Vahepeal, aastal 1958 töötanud Rootsis Associated Pressi ja ajalehe Teataja (Stockholm) juures selle ilmumise lõpuni 2002, kirjutas varjunimede AlaS ja Ats all. Rootsis oli tal ühtlasi mitut laadi ülesandeid Eesti Rahvusfondis ja Eesti Rahvusnõukogus, avaldas kirjutisi koguteostes ja 1989 brošüüri “Baltikumi rahvaste vaimse vabanemise lühikroonika” eesti, rootsi ja soome keeles. Aleksander Terras oli 1988-1992 ka Eesti pagulasvalitsuse nõunik välispoliitilistes küsimustes ja saatis oktoobris 1992 presidendi ülesandeis toimivat Heinrich Marki viimase Tallinna-visiidil, mille käigus Eesti Vabariigi õigusjärgluse teatepulk anti üle taasiseseisva EV valitsusvõimudele. Aleksander Terrast kui sõjaliste teenetega vabadusvõitlejat ja EV järjekestvuse kaitsjat on 1997 autasustatud II klassi Riigivapi ordeniga.
