Ambla jõgi
Allikas: Vikipeedia
|
||||||
|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||
| Jõe lähe | Roosna (Vanaveski) järv | |||||
| Suubub | Jägala jõkke | |||||
| Valgla riigid | Eesti | |||||
| Valgla pindala | 242 km² | |||||
| Pikkus | 31 km | |||||
| Parempoolsed lisajõed | Albu peakraav | |||||
| Vasakpoolsed lisajõed | Sääsküla oja, Vetepere kraav | |||||
Ambla jõgi ehk Albu jõgi on Jägala jõe parempoolne lisajõgi. On kutsutud ka Albu jõeks.
Algab Roosna (Vanaveski) järvest ja suubub Jägala jõkke 66,1 kilomeetri kaugusel suudmest. Ambla jõe pikkus on 31 kilomeetrit, valgala 242 ruutkilomeetrit. Jõe ülemjooks paikneb Pandivere kõrgustike ja alamjooks Kõrvemaa alal.
Jõe lähteks olev Roosna ehk Vanaveski allikajärv asub Ambla alevikust 3,7 kilomeetrit kagu pool väikese Jõgisoo soo lõunaservas oleva nõlvaku all. Jõgi läbib Ambla aleviku, keskjooksul Käravete ja Albu aleviku. Jõe suue asub Vetepere teeristist 3,5 kilomeetrit lääne pool. Jõgi on valdavas osas süvendatud ja õgvendatud. Käravete alevikus asub jõel Käravete paisjärv. Enamasti on ta ümbritsetud põldudega. Suurim lisajõgi on 18 kilomeetri pikkune Sääsküla oja.
Ökoloogilistelt tingimustelt kuulus Ambla jõe alam- ja keskjooks forellijõe tüüpi. Jõeforellile eriti soodus on veerohke, külmaveeline alamjooksu piirkond, kus leidus rohkesti ka selle kala meelistoitobjekti kirpvähilist Gammarus pulex. Jõeforelli kudemispaiku leidus jõe keskjooksu alumises osas Albu asula ümbruses. Käesoleval ajal jõeforell Ambla alam- ja keskjooksul puudub. Jõe Kukevere - Jäneda lõiku süvendati 1960ndtel ja see rikkus kudemiskohad, lisaks pidev väetiste ja virtsa vette sattumisest tingitud ulatuslik eutrofeerumine. Ambla jõgi oli 1991 aastal kogu ulatuses reostunud mitmesuguste lämmastikuvormidega, mille mõju tugevnes allavoolu. Võrreldes teiste Jägala jõgikonna jõgedega loetleti 2003 aastal Ambla jõe Napu piirkonnas kõige vähem taksone - üksteist. Sääskula lähedal oli neid pisut rohkem - 20. Kõige sagedamini domineerisid proovides surusääsklaste (Chironomidae) vastsed.
[redigeeri] Kirjandus
A. Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001
 |
Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
