Aserbaidžaani NSV lipp
Allikas: Vikipeedia
Aserbaidžaani NSV lipp oli 1920 – 1922 Punaarmee poolt vallutatud Aserbaidžaani aladel moodustatud Aserbaidžaani NSV lipp, 1922 – 1936 Taga-Kaukaasia SFNV ja 1936 – 1991 NSV Liidu haldusüksuse Aserbaidžaani NSV lipp.
Esimene lipp loodi 1921. aastal, see oli põhivärvilt punane, mille vardapoolses ülanurgas oli roheline ristkülik, mis moodustas lipu pikkusest ja kõrgusest poole. Rohelisel olid kuldsed tähed "А.С.С.Р.".
14. märtsil 1925 kasutusele võetud lipu põhivärv oli ka punane, aga sellel oli vardapoolses ülanurgas kuldsed ristatud sirp ja vasar, nende kohal aga poolkuu, mille sees oli punane kuldse äärisega viisnurkne täht. Embleemist lehvi poole jäid aga kuldsete ladina ja araabia tähtedega kirjutatud lühend "ANSV" (Aserbaidžaani Nõukogude Sotsialistlik Vabariik). 1931 aastal võeti lipult araabia tähed ja jäid ainult ladina tähed "A.S.Ş.C.".
1937. aastal kaotati lipult poolkuu ja viisnurk, tähed aga paigutati sirbi ja vasara alla, ning muudeti "AzSSR"-iks, 1940. aastal omakorda "АзССР".
7. oktoobril 1952 sai Aserbaidžaani NSV endale uue lipu, see oli punane kangas, mille alaserva oli paigutatud sinine horisontaalne laid, ning vardapoolses ülanurgas olid kuldsed sirbi ja vasara kujutised, nende kohal aga punane kuldse äärisega viisnurkne täht. Sinine sümboliseeris Kaspia merd. Lipp oli kasutusel Aserbaidžaani iseseisvumiseni, 5. novembrini 1991.
