Bentoniit
Allikas: Vikipeedia
Bentoniit on peamiselt savimineraalidest koosnev heledat värvi pehme ning poorne settekivim.
Bentoniit on tekkinud vulkaanidest pärineva püroklastilise materjali ümberkristalliseerumisel. Tavaliselt toimub see vees, kus algsed magmast kristalliseerunud mineraalid ja vulkaaniline klaas muutuvad mitmesugusteks savimineraalideks, peamiselt smektiidiks.
Bentoniidikihid koosnesid algselt vulkaanilisest tuhast, mis kattis laialdasi alasid. Selline tuhakiht tekkis võimsa vulkaanipurske tagajärjel geoloogilises ajas väga kiirelt ning on seetõttu kasutatav stratigraafilise markerina kihtide korreleerimisel.
Nime on bentoniidile andnud Fort Benton Wyomingi osariigis USA-s.
Bentoniiti leidub ka Eestis.