Boriss Godunov
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel räägib tsaarist; Modest Mussorgski ooperi kohta vaata artiklit Boriss Godunov (ooper) |
Boriss Fjodorovitš Godunov (vene Борис Фёдорович Годунов; umbes 1551 – 13. aprill 1605) oli Vene tsaar 1598–1605.
Godunov oli tatari päritolu Vene bojaariperekonna liige, kes sattus Ivan Julma lähikonda opritšnina-perioodil. Godunov abiellus Ivani ühe suurima soosiku, Maljuta Skuratovi tütrega.
Boriss Godunovi on peetud üheks osavamaks ja võimekamaks poliitikuks ning intrigaaniks tsaari õukonnas. Kui Ivan IV suri, määranud ta Godunovi koos nelja teise bojaariga regentnõukoguna riiki valitsema, sest tema ainus elusolev poeg Fjodor olnud vaimselt alaarenenud ja võimetu valitsema. Viimasel ajal on selles küll kaheldud, kuid kahtlemata saavutas Boriss Godunov pärast Ivani surma uue tsaari juures väga soodsa positsiooni, sest tema õde Irina Godunova oli Fjodori naine.
Godunovi teeneks on loetud ka Moskva patriarhaadi loomine 1589. aastal.
Aastal 1591 suri Uglitšis Ivan IV noorim poeg Dmitri Ivanovitš. Ta kukkunud langetõvehoos noaga mängides selle otsa. Dmitri ema süüdistas poisi surmas aga Moskva aadlikke, kes kohapeal tapeti. Pealinnast kohale saabunud uurimiskomisjon jõudis siiski järeldusele, et tõenäoliselt oligi tegu õnnetusjuhtumiga. Ehkki Dmitri tapmises on hiljem tihti süüdistatud Godunovi, polnud esimese surm toona tolle huvides, sest Fjodor oli temast endast tunduvalt noorem ja võis veel lapsi saada ning Dmitri kui tsaari kuuendast abielust sündinud laps polnud õigeusukiriku ametliku poliitika järgi ka seaduslik järeltulija (kirik tunnistas vaid kolme esimest abielu). Godunovi hakati laiemalt Dmitri surmas süüdistama alles siis, kui Godunov oli saanud tsaariks ning Venemaal puhkes näljahäda.
1598. aasta alguses suri Fjodor I meessoost pärijateta. Venemaal puhkes tõsine paanika, sest Rjurikovitšite meesliini väljasuremise järel polnud maal enam seaduslikku troonijärglast. Esialgu pakuti trooni nii hertsog Magnuse lesele Mariale (kes oli Ivan IV lähisugulane) kui ka 1575–1576 formaalselt Vene tsaariks olnud Simeon Bekbulatovitšile. Kumbki neist poleks ilmselt osutunud kuigi heaks variandiks ning nõnda otsustati troon anda Boriss Godunovile kui kõige võimekamale riigitegelasele. Too keeldus esialgu pakkumisest, taandudes kloostrisse ja lastes mitmel saatkonnal end palumas käia. Ta pidi olema äärmiselt ettevaatlik, sest täiesti uue dünastia esimese valitsejana pidi tal olema võimalikult laialdane toetus. Nõnda võttis ta pakkumise vastu alles siis, kui kõik tähtsmad bojaarid ja kirikutegelased olid tema juures ära käinud. Tema kroonimise järel vabastati rahvas aastaks maksudest ning peeti kümnepäevane pidu, samuti vabastati kõik vangid.
Esialgu oli Godunovi valitsemine edukas: ta viis läbi läänelikku reforme, koondades Moskvasse Euroopa spetsialiste, ning püüdis edendada ka haridust. Kuid 1601. aastal puhkes Venemaal (nagu ka mujal Ida-Euroopas) suur näljahäda, mis kestis 1603. aastani. Selles hakkas rahvas nägema Jumala karistust Godunovile, sest too tapnud tšareevitš Dmitri. Hakati ootama ka päästjat, kes Godunovi kukutaks ning "õigluse" taastaks. Selleks sai Vale-Dmitri I, kes Poolast välja ilmus ning kuulutama hakkas, et ta olla Ivan IV ime läbi surmast pääsenud poeg. Tema populaarsus üha kasvas ning tõenäoliselt toetas tema tegevust ka Poola kuningas Zygmunt III. 1605. aastal alustas Dmitri liikumist Moskva poole, ent sai Godunovi vägedelt lüüa. Kuid enne, kui Godunov võitu ära kasutada jõudis, suri ta ise ootamatult. Troonile sai tema poeg Fjodor II, kes oli aga alaealine ning kaotas peagi koha Vale-Dmitrile.
| Eelnev: Fjodor I |
Vene tsaar 1598–1605 |
Järgnev: Fjodor II |
