Düsenteeria
Allikas: Vikipeedia
Düsenteeria ehk šigelloos on nakkushaigus, mis kulgeb eelkõige jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhulahtisusega.
Enamasti esineb düsenteeria väikestel lastel, kõrgaeg jääb augusti ja oktoobri piiresse.
Sisukord |
[redigeeri] Klassifikatsioon
RHK-10 alusel klassifitseeritakse šigelloosi järgmiselt:
- Shigella dysenteriae šigelloos (A03.0)
- Shigella flexneri šigelloos (A03.1)
- Shigella boydii šigelloos (A03.2)
- Shigella sonnei šigelloos (A03.3)
- Muu šigelloos (A03.8)
- Täpsustamata šigelloos (A03.9)
[redigeeri] Etioloogia
Düsenteeria kutsuvad esile viis erinevat šigellabakterit: Shigella dysenteriae, Shigella flexneri, Shigella boydii ja Shigella sonnei. Eri piirkondades on ülekaalus eri bakterid.
Kõigile neile bakteritele on iseloomulik suur vastupidavus väliskeskkonnale ning äärmiselt suur infektsioossus.
Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel. Inimene puutub kokku nakkusallika väljaheidetega ning hügieeninõuete mittejärgimisel satuvad haigusetekitajad suu kaudu organismi või kantakse nad üle toiduainetele, mida ta hiljem tarvitab.
[redigeeri] Patogenees ja kliiniline pilt
Šigella jõuab suu kaudu jämesoolde ja tungib limaskestarakkudesse, kutsudes esile limaskestade turse, hüpereemia, haavandid, palaviku ja üldise halva enesetunde. Haigetel võib esineda ka kõhuvalu ning oksendamine ja sellega kaasnev iiveldustunne. Roe on vedela konsistentsiga ja sisaldab sageli erütrotsüüte. Roojamine võib olla valulik.
[redigeeri] Ravi
- Järgneb ravimeetodite tutvustus, mis ei ole arstlik nõuanne ja mille lugemine ei saa asendada arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.
Düsenteeria raviks kasutatakse näiteks sulfoonamiidi koos trimetroprimiga või ampilitsiini, ofloksatsiini.
[redigeeri] Profülaktika
Profülaktika seisukohalt on oluline elementaarsetest hügieeninõuetest kinnipidamine, värskete juur– ja puuviljade pesemine, puhta joogivee tarbimine ning reostunud veekogudes viibimise vältimine.
