Difteeria
Allikas: Vikipeedia
Difteeria (lad. Diphteria) on bakteriaalne nakkushaigus, mille põhjustab Corynebacterium diphteriae. Nakatumine toimub piisknakkuse teel. RHK-10 alusel klassifitseeritakse difteeria järgmiselt:
- Neeludifteeria (A36.0)
- Ninaneeludifteeria (A36.1)
- Kõridifteeria e larüngeaaldifteeria (A36.2)
- Nahadifteeria (A36.3)
- Muu difteeria (A36.8)
- Täpsustamata difteeria (A36.9)
[redigeeri] Patogenees
Difteerial eristatakse 2 põhivormi: kurgudifteeria ja kõridifteeria. Haigusetekitaja tungib esmalt limaskesta sisse ja paljuneb seal. Mikroobi poolt produtseeritud endotoksiinid kutsuvad esile kudede nekrotiseerumise. Eelkõige on ohustatud neerud, süda ja närvisüsteem. Peamised kliinilised sümptomid on:
- tursunud lümfisõlmed
- neuropaatia
- häälekaotus
- köha
- hingamispuudulikkus
- neelamisraskused
[redigeeri] Ravi
- Järgneb ravimeetodite tutvustus, mis ei ole arstlik nõuanne ja mille lugemine ei saa asendada arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.
Difteeria raviks kasutatakse järgmisi ravimeid:
- antitoksiline seerum
- erütromütsiin
- penitsilliin
[redigeeri] Profülaktika
Profülaktiliselt on kõige lihtsam viis difteeriasse nakatumise vältimiseks lasta end vaktsineerida. Esimesene vaktsiin tehaks 3. elukuul, teine ja kolmas vastavalt kuuenädalaste vahedega ning neljas 21 kuud hiljem esimest vaktsineerimisest. Seejärel tehakse 7-aastaselt ja 17-aastaselt ning nii iga 10 aasta tagant elu lõpuni.
