Dorothy Parker

Allikas: Vikipeedia

Dorothy Parker (neiupõlvenimi Dorothy Rotschild; 22. august 1893 West End, New Yersey – 7. juuni 1967) oli ameerika kirjanik ja luuletaja, kes sai tuntuks oma teravmeelsuste välja ütlemistega ja lühijuttude kirjutamisega. Talle omistati mitmeid hellitusnimesid, nagu Dot ja Dottie.

[redigeeri] Biograafia

Dorothy ema suri, kui ta oli nelja-aastane. Ta kasvas üles Upper West Side'is ning õppis rooma-katoliku algkoolis, vaatamata sellele, et tema isa oli juut ja kasuema protestant. Dorothy kasuema, keda tüdruk kunagi omaks ei võtnud, suri, kui Dorothy oli üheksa-aastane. Hiljem asus Dorothy õppima Miss Dana's Schooli. Tema ametlik hariduskäik lõppes 13-aastaselt, kui ta lahkus koolist.

Tema onu Martin Rotschild uppus 1912. aastal reisilaeva Titanic katastroofis. Aasta hiljem suri tema isa.

Aastal 1917 abiellus ta Wall Streeti börsimaakleri Edwin Pond Parkeriga. Esimese maailmasõja tõttu pidi Edwin teenima Ameerika sõjaväes ning kodumaale naastes oli temast saanud morfiinisõltlane. Nende abielu purunes, hiljem on Dorothy väitnud, et ta abiellus ainuüksi seepärast, et muuta oma perekonnanime.

Aastail 1916–1920 töötas ta kirjandus- ja teatrikriitikuna. Töö kõrvalt teenis ta raha ka klaverimänguga tantsukoolis. Aastal 1917 müüs ta esimese luuletuse Vanity Fair ajakirjale, mõni kuu hiljem sai temast sama ajakirjakompanii Condé Nasti väljaande Vogue toimetaja.

Aastal 1919 kohtus ta Robert Benchleyga ja Robert E. Sherwoodiga. Nad hakkasid koos lõunatama Algonquini hotellis. Neid hakati nimetama ümarlaudkondlasteks. Hiljem ühines ümarlauaga ka ajalehe kolumnistid Franklin Pierce Adams ja Alexander Woollcott, kes aitasid avaldada Parkeri iroonilisi märkuseid. Parker oli ümarlaudkondlaste seas ainus naine.

Aastal 1920 vallandati Parker terava keele tõttu ajakirjast Vanity Fair.

Parker sai kuulsaks kõlvatute humoorikate lühiluuletustega, paljudes neis oli kajastatud tema ebaõnnestunud armusuhted ning arvukad enesetapukatsed.

Parker suri 74-aastaselt südameatakki tagajärjel Volney hotellis. Oma testamendi kohaselt pärandas ta kogu vara Martin Luther Kingi Fondile.