Elmar Ilp
Allikas: Vikipeedia
Elmar Ilp (sündis 1919–1950) oli Saaremaa tuntuim metsavend.
Sündinud 1919. aastal Saaremaal Mustjala valla Võhma külas. Võeti 1940. aasta suvel Eesti sõjaväe ajateenijana üle Punaarmeesse. Langes 1941. aasta suvel koos tuhandete teiste Punaarmee 22. eesti territoriaalse laskurkorpuse võitlejatega Saksa vägede kätte sõjavangi, kust vabanes sama aasta oktoobris.
1943. aasta lõpus arreteeriti Elmar Ilp mitme Saaremaal toime pandud murdvarguse eest, mõisteti vangi ning vabanes alles Nõukogude vägede saabudes. Seejärel töötas Kuressaare linna täitevkomitee kommunaalosakonna arveametnikuna. Arreteeriti 1945. aasta mais loata relva omamise eest, kuid põgenes veel samal kuul Kuressaare arestikambrist ning asus end varjama. 1945. aasta oktoobriks koondus tema ümber mõnemeheline, muutuva suurusega salk, mille esimeseks veretööga lõppenud väljaastumiseks peetakse Elmar Ilpi isiklikest ajenditest teoks saanud mõrva 26. novembril 1945.
Elmal Ilbi poolt juhitud salgale on omistatud üle neljakümne relvastatud väljaastumise, kuid nende süüdistuste tema isikuga seostamise põhjendatuses on nii mõnegi juhtumi puhul põhjust kahelda. Illegaalina andis Elmar Ilp oma väljaastumistele poliitilise, asjaoludele vastavalt siis Nõukogude Liidu okupatsiooni vastu suunatud värvingu.
12. augustil 1950 toimus Saaremaal Luulupe küla metsas lahing Nõukogude julgeolekutöötajate ning Elmar Ilbi poolt juhitud metsavendade grupi vahel. Ühes Elmar Ilbiga tapeti umbes 40 minutit väldanud lahingu käigus ka temaga koos olnud Redeese Tomson ja Feliks Vahter.
