Falašid
Allikas: Vikipeedia
 |
Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
| Vajab toimetamist |
Falassadeks kutsutakse alates 11. sajandist enne kristust Etioopias Derrese linna lähistel elanud juute. Nad avastati alles 1983. aastal kahe Iisraeli antropoloogi poolt. Nende põllumajandus oli algeline, jumalale annetasid nad lambaid, ning õigust mõistsid seadusetahvlite järgi nagu Saalomoni templi pühakud. Falassad ei tundnud talmudit ega halakat, millest juhinduvad tänapäeva juudid.
Kuigi nad olid elanud etiooplaste keskel juba üle kolme tuhande aasta, kutsusid etiooplased neid ikkagi falashadeks ('välismaalasteks').
Uudis suguvendade avastamisest levis Iisraelis kulutulena. See oli juutidele otsekui taevamanna, sest seda saadi kasutada isamaatunde süvendamiseks võitluses palestiinlastega.
Et Etioopia kommunistlik Mengistu valitsus suhtus Iisraelisse vaenulikult valmistati ette salajane operatsioon Mooses, et tuua falassad Iisraeli. 1984. aastal alustati pikka ja vaevarikast teekonda läbi kõrbe Sudaani poole, ainult et karavani eesotsas polnud Mooses, vaid Iisraeli salateenistuse Mossad agendid.
Paljud vanurid ja haiged jätsid Sudaani kõrbes oma elu, naised sünnitasid oma lapsed värskete kalmuküngaste kõrval. Nii jõuti lennuväljale, kust võimsad lennukid viisid rändurid Iisraeli.
Vastuvõtt oli enam kui suursugune: auvalve, orkester, punane vaip. Ei olnud poliitikut, kes poleks suudelnud falashade lapsi, eebenipuukarva naised nägid välja kui kaunitarid, vanurid olid täis väärikust. Pärast punast vaipa ja sadat õnnistatud päeva ootas falashasid aga ees kurb saatus ja pettumused.
Nad on harimatud ning tänapäeval tuleb neil võidelda tööpuuduse, kuritegevuse ning mitmete teiste moodsa aja probleemidega.
