Gustav I Vasa
Allikas: Vikipeedia
Gustav I Eriksson Vasa ehk Gustav Vasa (12. mai 1496 Lindholmen – 29. september 1560 Stockholm) oli Rootsi kuningas 1523–1560, Vasade dünastia rajaja, kuningate Erik XIV, Johan III ja Karl IX isa.
Talvel 1520–1521 kutsus Gustav Dalarna talumehi Taani kuninga Christian II vastu tegutsema. Need ei kuulanud teda ja Gustav asus teele, et Norrasse pakku minna. Aga vahepeal muutsid talupojad meelt ja saatsid saadikud teda tagasi kutsuma. Need ajasid teda suuskadel taga 82 kilomeetrit (sellest on tulnud Vasaloppeti traditsioon), said ta kätte ja läksid koos mässama.
Gustav võitis ning lõpuks 6. juunil 1523 valiti ta kuningaks, mis tähendas Kalmari uniooni lõppu. See päev on Rootsi rahvuspüha. Aga varsti osutus Gustav hirmuvalitsejaks. 1527 nõudis ta riigipäevalt raha, ähvardades vastasel korral troonist loobuda. Lisaks pressis ta riigipäevalt välja loa kiriku maad ära võtta. Sellest talle veel ei piisanud, ta üritas kiriku arvelt igati rikastuda. Võeti ära ka kirikukellad, millest valati suurtükke; kirikutest varastati kõike, isegi preestrite ametirüüsid. Talupojad, sealhulgas Dalarna omad, tõusid korduvalt üles, kuid Gustav Vasa surus nad iga kord maha.
| Eelnev: Kristian II |
Rootsi kuningas 1523–1560 |
Järgnev: Erik XIV |
