Hüdroloogia mõisteid
Allikas: Vikipeedia
Siin on loetletud hüdroloogia, okeanograafia, hüdrogeoloogia, glatsioloogia, geokrüoloogia ja meregeoloogiaga seotud mõisteid.
# A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š Z Ž T U V W Õ Ä Ö Ü X Y
[redigeeri] A
- aabasoo –
- abajas –
- ablatsioon (glatsioloogia) –
- abüssaal –
- abüssaalpelagiaal –
- abüssaalsus –
- aeratsioonivöö –
- afootne vöönd –
- ajujää –
- ajurand –
- ajutine veevool –
- ajuvesi –
- aktiivne horisont –
- akumulatsioon (glatsioloogia) –
- akvatoorium –
- alanduslehter –
- alass –
- alkalitroofsus –
- allikas –
- allikasoo –
- allmaaveevool –
- Alvin –
- antetsedentne veekogumisala –
- arteesiaallikas –
- arteesiabassein –
- arteesiavesi –
- atmosfäärist pärit põhjavesi –
[redigeeri] B
- barjäärriff –
- barr –
- batüaal –
- bentaal –
- bentos –
- bifurkatsioon –
[redigeeri] D
- Darcy seadus –
- delta –
- depressioonilehter –
[redigeeri] E
- ebakarst –
- Ekmani spiraal –
- eksaratsioon – liikuva liustiku poolt teostatav murenenud materjali transport
- El Niño –
- epipelagiaal –
- estuaar – jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud
[redigeeri] F
- filtratsioon (geoloogia) –
- filtratsioonimoodul –
- filtratsiooni põhiseadus –
- firn –
- fjord – pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht
- fluvioglatsiaalne delta –
- fumarool –
[redigeeri] G
- gaiot –
- geiser –
- geokrüoloogia –
- glatsiokarst –
- glatsioloogia –
- Glomar Challenger –
[redigeeri] H
- hapestumine –
- harujõgi –
- haudmik –
- heljum –
- hiidrahn –
- hiiukirn –
- hoovus –
- hüdrogeokeemia –
- hüdrogeoloogia –
- hüdrograaf –
- hüdrograafia –
- hüdrokeemia –
- hüdrolakoliit –
- hüdroloogia –
- hüdrosfäär –
- hüdrotermaalne soon –
- hügroskoopsusvesi –
[redigeeri] I
- igilumi –
- infiltratsioon –
[redigeeri] J
- joastik –
- JOIDES Resolution –
- joogivesi –
- juga – koht jõel, kus vesi langeb astangust
- juveniilne vesi –
- jõe lang – jõe pikkuse ja languse suhe
- jõe langus – jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe
- jõe lähe - koht, kust jõgi algab
- jõe pikiprofiil –
- jõe veerežiim –
- jõe äravool – kindlas ajavahemikus valgalalt veekogusse voolanud vee maht
- jõestik – peajõgi koos lisajõgede ja harujõgedega
- jõesäng – jõeoru sügavaim osa, milles kogu aeg voolab vesi
- jõgi – mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu, mis kulgeb piki väljakujunenud jõesängi merre, järve või teise jõkke
- jõgikond – ala, kust jõgi saab oma vee
- jäide –
- järskrannik – järsult sügavneva merepõhjaga rannik
- järv –
- jääkate –
- jääkoorik –
- jääkünd – liikuva liustiku poolt teostatav murenenud materjali transport
- jäämägi –
[redigeeri] K
- kanal (hüdroloogia) –
- kapillaartõusu vöö –
- kapillaarvesi –
- kare vesi –
- karst –
- karstiallikas –
- karstijärv –
- karstumine –
- kerkehoovus –
- keskmoreen –
- kilevesi –
- kliburannik – osa rannikust, mis on kaetud klibuga
- koolmekoht –
- korrosioon –
- kosk –
- kristallisatsioonivesi –
- krüosfäär – geosfäär, mis ühendab igikeltsast haaratud maakoore ülaosa, lund, (mere)jääd ja liustikke
- kuiv laviin –
- Kurlovi valem –
- kuumaveeallikas –
- kõrgvesi –
- kärestik –
- küljeerosioon –
- küllastusvöö –
[redigeeri] L
- lahvandus –
- lamm –
- lang - jõe languse ja pikkuse suhe
- langus - jõelähe ja suudme absoluutse kõrguse vahe
- laugas –
- laugrannik – lauge reljeefiga rannik
- laviinikoonus –
- limnoloogia –
- lisajõgi –
- liustiku keel –
- liustiku koobas –
- liustikujärv –
- loevesi –
- looded –
- lumehang –
- lumehelves –
- lumekoorik –
- lumekuluaar –
- lumesadu –
- lumi –
- läte –
[redigeeri] M
- maailmameri –
- madalsoo –
- maetud karst –
- magevesi – vesi, mille soolsus on väiksem kui 0,5‰
- marš –
- mattunud karst –
- meander –
- meri –
- meteoorne vesi –
- mineraalvesi –
- murdlaine –
- mägijärv –
- märgala –
[redigeeri] N
- nõiavits –
[redigeeri] O
- oja –
- okeanograafia –
- okeanoloogia –
- ookean –
- ookeaniline saar – peamiselt basaldist või biogeensest materjalist koosnev ookeanis asuv saar
- orulamm –
- oruliustik –
- orulooge –
- orumeander –
- otsamoreen –
[redigeeri] P
- paguvesi –
- paljaskarst –
- peenar (soo) –
- pehme lumi –
- pingo –
- pinnahoovus –
- pinnasevesi –
- pinnavesi –
- polder –
- polügonaalpinnas –
- ponoor –
- poorsus –
- poorsustegur –
- põhjaerosioon –
- põhjauuristus –
- põhjaveekiht –
- põhjaveelahe –
- põhjaveetase –
- põhjavesi –
[redigeeri] R
- raba –
- rand – randla maismaaline osa
- randla – mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd, mida kujundab peamiselt lainetus
- rannajoon –
- rannak – randla veealune osa
- rannik – randlat ja sellega piirnevat merepõhja ja maismaad hõlmav vöönd
- riimvesi – vesi, mille soolsus jääb vahemikku 0,5...18‰
- rippliustik –
- ruhiorg – U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org
- rändkivi – liustiku poolt transporditud ning liustiku sulades maha jäänud kivi
[redigeeri] S
- salajõgi –
- siirdesoo –
- sise-äravooluala –
- solfataar –
- soo –
- soolajärv –
- soolak –
- soolakas vesi –
- soolsus – vees lahustunud soolade hulk
- soot –
- soovesi –
- sufosioon –
- suue – koht, kus jõgi suubub teisesse veekogusse
- suurvesi –
- süvahoovus –
- süvasäng –
[redigeeri] Š
- šelfiliustik – liustik, mis ujub veepinnal, olles üht otsa pidi seotud teda toitva maismaaliustikuga
- šelfimeri –
[redigeeri] T
- tasakaaluprofiil –
- termaalne vesi –
- termokarst –
- termokliin –
- tilkekivi –
- transgressioon –
- triivjää –
- troog – U-kujulise ristprofiiliga liustikutekkeline org
- tsunami –
- tulv –
- tõusikvool –
- tõusuhoovus –
- tõusuvesi –
[redigeeri] U
[redigeeri] V
- vaba vesi –
- vadi –
- valgla –
- veeand –
- veeaur –
- veebilanss –
- veehaare –
- veehoidla –
- veejuhtivus –
- vee karedus –
- veekiht –
- veekompleks –
- veelade –
- veelahe –
- veemahutavus –
- veepide –
- veeringe –
- veetase –
- vene karst –
- vesi –
- vesiliiv – veest üleküllastunud liiv, mis esineb enamasti liivaste kallastega jõgede suudmealal
- vettkandev kiht –
- vooluhulk –
[redigeeri] Õ
- õõtsik –
[redigeeri] Ä
- älves –
- äravool –
- äravooluala –
- äravoolumoodul –
- äravoolutegur –
- ääremeri –
[redigeeri] Ü
- üleujutus –
- üleujutusrannik –
- üleujutustasandik –
Maateaduslike teadusharude mõistete loendid | |
Geofüüsika | Geokeemia | Geomorfoloogia | Hüdroloogia | Kristallograafia | Meteoroloogia | Mineraloogia | Mullateadus | Paleogeograafia | Paleontoloogia | Petroloogia | Sedimentoloogia | Stratigraafia | Struktuurigeoloogia |