Haldjas
Allikas: Vikipeedia
 |
Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia reeglitele.| Vajab toimetamist |
 |
Artikli neutraalsus on vaidlustatud! Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saab artikli arutelust. |
Haldjas on kohakaitsevaim.
Oletatakse, et «haldjas» on gooti laen, mille vasteks on sõna haldan, saksa keeles halten (= hoidma, pidama, kaitsma) ja «et ta on laenatud juba vanemal rauaajal nähtavasti Visla suudmel asuvate gootide käest.» (Uku Masing) Et kindlalt seda väita, peaks teadma, kas ka gooti rahvail oli olemas midagi taolist. (Oskar Loorits arvas, et gooti mõjul on algsed loodushinged muutunud aktiivselt tegutsevaiks kaitsevaimudeks). Oletatakse, et haldjanimetus olevat laenatud muistsest kultuurikeskusest, Virumaalt. Selle kasuks kõneleb asjaolu, et see sõna esineb ainult eestlaste, soomlaste ja vadjalaste juures. Reeglina on haldjad seotud kohaga, niinimetatud võimupiirkonnaga. Näiteks järvehaldjas.
Eesti keeles «jumaluse» (polüteistlik "jumal") mõiste kattub «haldja» omaga. Looduses elavad haldjad/"jumalused". Need jumalused ei ole suured ega võimsad nagu monoteistlik ülijumal vaid on polüteistliku panteoni sarnased loodusjõud mida austakse/kummardatakse. Jumalus oleks eesti keeles teine nimetus haldjale. Niisiis on valik, kas haldjas või jumalus eesti rahvausundi või ka polüteismi kontekstis, siinkirjutaja soovitab haldja nimetust.
[redigeeri] Vaata ka
- Animatism
- animism
- müüt
- mütoloogia
- mütoloogilised olendid
- eesti mütoloogia
- Eestlaste haldjate loend
