Henrik Olvi
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist |
Henrik Olvi (19. jaanuar 1894 – 24. september 1972) oli eesti kunstnik, kubism-konstruktivismi suuna esindaja.
Ta sündis Simuna kihelkonnas Paasvere külas Peetri talus.
[redigeeri] Haridustee
Ta on õppinud Paasvere vallakoolis, Lohusuu ministeeriumikoolis, Rakvere Linnakoolis, Tallinna Era Õhtugümnaasiumis. Peterburi Kunstide Akadeemia arhitektuuri osakonnas – 1914 (lõpetamata).
Aastail 1917–1918 käis kätt harjutamas Peterburist pärit kunstniku Karl Hartmani juures, kus tekkis huvi kujutava kunsti vastu. Sõja tõttu õpingud katkesid, samuti katkesid arhitektuuriõpingud 1920. aastal Tallinna Tehnikumis.
Koos M. Akbergi ja M. Laarmaniga käidi Tallinna Kunsttööstuskooli õhtustel joonistuskursustel, kus juhendajaks oli Nikolai Triik. Õpetust saadi ka August Jansenilt.
[redigeeri] Teosed
1925.–1926. aastavahetusel käis kolmekuulisel Euroopa-reisil Berliinis, Veneetsias, Firenzes, Napolis, Roomas, Viinis. Reisi tulemusena sündis kaks Olvi loomingu tippteost – geomeetrilisele abstraktsionismile läheneva vormikõnega “Veneetsia” ja “Itaalia motiiv”. Arhitekti Olvist ei saanud, küll aga loob arhitektuurse väikevormide projekte, teeb kubistlik-konstruktivistlikke Vabadussõja monumente ja hauamälestiste kavanseid. 1925-1930 aastail tegutses teatrikunstnikuna Priit Põldroosi lavastuse kujundajana Draamastuudios ja Töölisteatris.
1930. aastail tõmbus kunstitegemisest kõrvale ja töötas asjaajaja-sekretärina Sihtkapitali Valitsuses. Sellest perioodist on teada vaid üks töö – realistlikus laadis “Veskilised”. Looduslähedane laad jätkub ka sõjajärgseil aastail.
1960. aastail valmivad ka mitmed hauamälestised Liiva ja Simuna kalmistutele. Ehk küll Olvi elas juba ammu Tallinnas, säilis side kodukohaga. Säilinud arhiiv annab tunnistust ka kunstniku ajaloohuvist. Nii on ta kogunud andmeid Simuna kihelkonnas ja kirikust, Paasvere mõisast, kohapealsete talude ehitustüüpidest ja paljust muust.
Ta on maetud Simuna kalmistule.
