Hetiidi riik
Allikas: Vikipeedia
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia reeglitele.
Sisukord |
[redigeeri] Hetiidid
Hetiidid olid Väike-Aasiasse tunginud indoeurooplased kes sulandusid vana põliniselanikkonnaga ühte.Umbes 1700 aastat eKr ühendas oma võimu alla suurema osa Väike-Aasiast üks indoeuroopa hõim. Seda hõimu hakati nimetama hetiitideks ja nende rajatud riiki Hetiidi riigiks.
Riigi pealinn oli Hattuša, mis asus Väike-Aasia keskosas. Linna ümber olid tugevad müürid mille taga asus suur ja võimas kuningaloss. Nende kuninga võim ei olnud aga niisuur kui seda oli näiteks Egiptuse kuningal ehk vaaraol. Kuningas juhtis sõjaväge ja korraldas riigiasju, kuid pidi arvestama ülikutest koosneva nõukogu arvamusega. Enamik hetiite harisid põldu ja tegelesid karjakasvatusega. Väiksem osa oli käsitöölisi. Nagu kas teised selleaja rahvad jätsid ka nemad kõige ebameeldivamad tööd orjade jaoks.
Hetiitide peajõud rünnakul olid kiired hobukaarikud. Igaühes võitles kaks sõjameest: üks juhtis kaarikut, teine laskis nooli ja heitis odasid vaenlaste sekka. Osavad jalamehed, kes toetasid kaarikute rünnakut, olid varustatud sõjakirveste ja mõõkadega. Sellise väega ründasid Hetiidi kuningad korduvalt Süüriat ja Mesopotaamiat. Korra suudeti vallutada Babüloni linn ja see paljaks riisuda. Umbes 1400 aastat eKr tõusis Lähis-Idas kõige tugevamaks Hetiidi kuningas Šuppiluliuma. See aeg oli siis kui Hammurapi rajatud Babüloonia riik oli langenud ja Assüüria polnud veel tugevaks riigiks saanud. Hetiidid vallutasid sel ajal ka Süüria ja osa Mesopotaamiast. Süürias sattusid hetiidi valitsejad kokku egiplastega. Puhkes sõda mille käigus vaarao Ramses II püüdis hetiite Süüriast välja tõrjuda. Suur lahing Kadeši linna -lähedal ei toonud võitu mitte kummalegi poolele ja natukese aja pärast sõlmis Hetiidi kuningas Hattušili III vaarao Ramsesega rahu-ja sõpruslepingu. Süüria põhjaosa said Hetiidid, lõunaosa ja Palestiina said endale egiptlased.
[redigeeri] Hetiitide kultuur
Hetiidid võtsid palju üle Mesopotaamia rahvastelt kelle naabruses nad elasid. Hetiitide vahendusel levis Mesopotaamlaste kultuur üle kogu Väike-Aasia. Hetiidid hakkasid kasutama kiilkirja kohandades seda oma keelele. Babüloonlaste eeskujul kirjutasid nad üles ka oma seadused. Hattušast on leitud tänapäeval väga palju hetiidikeelseid kiilkirjatahvleid. Nende hulgas on kroonikaid mis räägivad kuningate sõjaretkedest, seaduste kogusid ja ka lugusid hetiitide jumalatest. Nagu enamus indoeuroopa rahvaid austasid ka nemad kõige enam taevajumalat, kes kogub pilvi, saadab vihma ja pillub piksenooli.
Hetiidid olid esimeste rahvaste seas kes õppisid töötlema rauda ning valmistama sellest relvi ja tööriistu. Nende käest levis see kunst teistesse maadesse ja pronksi ei kasutanud peagi enam keegi.
[redigeeri] Hetiidi riigi langus
Umbes 1400 aastat eKr ründasid Hetiidi riiki vaenlased. Euroopast Aasiasse tunginud hõimud purustasid hetiitide sõjaväe ja tegid maatasa nende pealinna Hattuša. Võimas riik oli hävitatud. Hetiidi rahvas sulas vallutajatega ühte ja kadus maailma ajaloost. Nende kultuur aga jäi veel Väike-Aasiasse püsima.
[redigeeri] Sündmusi hetiitide ajaloost
- Umbes 2200-1900 a eKr leidis aset esimene suurem indoeuroopa rahvaste sissetung Balkani poolsaarele Euroopas ja *Väike-Aasiasse. Arvatavasti tungisid selle käigus Väike-Aasiasse ka hetiidid.
- Umbes 1700 a eKr tekkis Väike-Aasia keskosas Hetiidi riik.
- Umbes 1600 a eKr rüüstasid hetiidid Babüloni linna.
- Umbes 1300 a eKr õppisid hetiidid esimesena ajaloos töötlema rauda.
- Umbes 1400 a eKr, kuningas Šuppiluliuma ajal, muutus Hetiidi riik kõige võimsamaks kogu Ees-Aasias. Hetiidi *valitsejad asusid võitlema Egiptuse vaaraodega ülemvõimu pärast Süürias ja Palestiinas.
- 1286. a eKr toimus Kadeši lahing hetiitide ja egiptlaste vahel.
- 1269. a eKr sõlmisid Hetiidi kuningas Hattušili III ja Egiptlaste vaarao Ramses II rahu- ja liidulepingu.
- Umbes 1200 a eKr purustasid tundmatud rändrahvad (arvatavasti indoeurooplastest traaklased) Hetiidi riigi.
