Ilomantsi tõrjevõit

Allikas: Vikipeedia

See artikkel vajab toimetamist

Punaarmee suurpealetungid oli juba edukalt tõrjutud Tali-Ihantalas, Viiburilahel, Äyräpää-Vuosalmis ning U-liinil (Nietjärvi) suurtes lahingutes.

Järgmiseks punaarmee teostas Jätkusõja viimase suurpealetungioperatsiooni Ilomantsi lähedal, juuli- augustikuu vahetuses 1944. aastal, alu algselt kahe jalaväediviisi (176. ja 289) jõududega. Punaarmee püüdis vallutada tähtsa teeristi Ilomantsis ning jätkada sealt Soome VI korpuse, mis oli pidanud kinni punaarmee kallaletubgi, tagalasse.

Jäägrikindralmajor, Mannerheimristi kavaller, Erkki Rappana juhitud ajutised väeosad - viivituslahingudes kurnatud ja väsinüd 21. brigaad (umbes 7 000 meest) ning Karjala Kannaselt appi tootud puhanud ja täiendatud Ratsuväkiprikaati (ratsaväebrigaab, umbes 6 000 meest) alustasid julge topelt kahekordse haarde põhineva vastupealetungioperatsiooni. Seega mõlemad vene diviisid ümberpiirati eraldi mottidesse Leppävaara-Lutikkavaara ning Vellivaara-Lehmivaara aladele asudes tükeldama ja hävitama neid diviise. See Ilomantsi lahing peeti umbes 40 km laial ja umbes 30 km sügaval alal.

Samaaegselt püüdis idast tulla appi motti jäänud diviisidele kolm merejalaväebrigaadit (69., 70. ja 3.), ning tankibrigaad ja sapööribrigaad, aga nende püüdlused tõrjuti.

Lõppude lõpuks venelased nägid oma olukorra lootusetuks ja diviiside personali riismed tegid läbimurde itta (põgenesid lahinguväljald). Diviiside raskerelvastus ja muu materjali jäi soomlaste sõjasaagiks (näiteks üle 100 suurtükki ja peaaegu 100 miinipildujat) ning lahinguvälja jäi lahingu võitjate soomlaste kätte.

Lahingugrupp Raappana suurtükivägi tulistas 10 ööpäeva jooksul 36 000 mürsku ning vene suurtükivägi umbes 10 000 mürsku. "Süüdi" selles vene suurtükiväe väheses kasutuses olid soomlased sissid, kes hävitasid, Vene alal, vene kolonnid, mis olid toomas laskemoona. Näiteks Mannerheimristi kavalleri Heikki Nykäneni juhitud sissigrupp hävitas veoautokolonni, milles oli 30 autot mis transpordisid suurtükiväe laskemoona.

Soome allika (http://www.joensuu.fi/mekri/sotahistoria) järgi "venelaste arvestatavad kaotused olid 3 200 langenud ning tuhandeid haavatuid. Soomlaste kaotused olid langenutena ning teadmata kadunutena pea 400 ning haavatutena 1 300."

Vene allika (professor Juri Kilin) järgi: "Ilomantsi mottilahingusse osalenud väeosade (289 ja 176,JvD, 3, 69 ja 70 MjvPr) kaotused kokku olid staapide andmete järgi umbes 5 000 meest, kellest umbes 1 550 langenud ja kadunud."

Erinevus eri allikates on ka siin, et suurlahingud peeti mõni päev ka juulikuus aga venelaste kaotustest on info ainult augustikuult.

Allikmaterjal:

- Tuomo Rysti dokumentaalfilm Korpisodan suurvoitto

- Suomi 85 Itsenäisyyden puolustajat - Sodan kartat (2003)

- Erkki Nordberg Arvio ja ennuste Venäjän sotilaspolitiikasta Suomen suunnalla (2003)

- http://www.joensuu.fi/mekri/sotahistoria/