Kadripäev
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist |
Kadripäev on 25. november, eesti rahvakalendri tähtpäev, mis on saanud nime Aleksandria pühaku Katariina mälestuspäeva järgi.
Rahvapärimuses on ka arvatud, et nimi tuleneb Vene keisrinna Katariina nimest.
Sisukord |
[redigeeri] Pärimus
- Euroopa rahvaste seas sai püha Katariina populaarseks karjakasvatuse kaitsepühakuna ja sünnitajate naiste abistajana.
- 10. sajandil kinnistus püha Katariina mälestuspäev 25. novembrile. 12. sajandiks oli juba tõlgitud legend Katariina kohta tolleaegsetesse tähtsamatesse keeltesse. Tema suureneva populaarsuse auks pühitseti kirikuid ja naiskloostreid.
[redigeeri] Eesti
Eestisse jõudis kadripäev koos pealesurutud ristiusuga 12. sajandil, kus vanade eestlaste sügistööde pühast sai püha Katariina mälestuspäev ehk kadripäev. Kadripäeva peeti naistepühaks, sest naised lõpetasid välised sügistööd, mis seotud karjakasvatusega. Tähistati kadrisandiks käimisega. Nii mardisandiks kui kadrisaniks käimine tuleneb ajast, kus kloostrite kerjusmungad käisid mööda maad ande kogumas ja sealjuures lauludes kõlasid sõnad "sanctus", mis ladina keeles tähendab püha. Pühad sandid soovisid pererahvale head vilja-, karja- ja pereõnne. Arvatavalt kadrisant nii saanudki oma eestipärase nime: (püha Katariina) sant + kadri = kadrisant. Arvatavalt tuleneb kadrisantide valge ja puhas riietus piima värvusest (pühaku hukkamisel pea maharaiumise läbi voolanud tema kehast vere asemel piima) ja Katariina neitsilikust mõtete puhtusest. Piima seostati ka karjakasvatusega ja sünnitajate naistega.
[redigeeri] Kombestik
- Eestlaste jaoks on kadripäev olnud traditsioonirikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne, oli lambapügamise päev. Vanasõnagi ütleb, et Mart on üle maa, Kadri üle karja. Sel päeval vanasti käisid kadrisantideks tüdrukud, kes olid riietatud valgesse ja puhtalt. Kadrisantideks käimine oli sarnane mardisantidele.
- Kadrirituaal: maskeerituna laulu ja pillimängu saatel mindi küla peale käima. Uste taga küsiti luba, tervituslaulu saatel, tuppatulekuks. Luba saadud, usutleti pererahvast, esitati ka mõistatusi, lauldi, pritsiti veega ja visati vilja. Kui annid kätte saadud, lauldi tänulaulu ja minnes hüvastijätulaul.
[redigeeri] Ennustused
- Ilmaennustused:
- Kui kadripäeval on sula, siis tähendab, et andresepäeval (30. november) külm.
- Kui kadripäeval tuuled ja tormid, siis jõuludeks toob ilusa ilma.
- Kui kadripäeval külmetab või lumi on maas, hanged aia ääres, siis tuleval aastal oodata head viljasaaki.
- Kui kadripäeva ja jõulude vahel on rohkelt härmatist, siis tuleval aastal on rukkilõikuse ajal ilusad ilmad.
- Kadripäeval pidavat talvetaat viskama külma kivi merre ja sooja kivi allikasse.
- Kadripäeval läheb sügis üle talveks.
- Kadri vesistab ja sulatab selle, mis Andres (Andresepäev, 30. november) külmaks teeb.
- Selline, nagu on ilm kadripäeval, on ta arvatavasti ka küünlapäeval (2. veebruar).
- Muud ended ja kombed:
- Kadripäeval ei tohtinud kedrata, õmmelda, kududa, lambaid niita, metsloomi küttida.
- Kui kadripäeval tuleb võõras meesterahvas majja, siis lambad toovad oinaid, kui naisterahvas, siis uted.
- Kadripäeval ei tohtinud kanasuppi keeta, siis kanad söövad kapsad ära.
[redigeeri] Mujal Eestis
- Väike-Maarjas viidi tangupuder vaagnaga lauta ja pandi kaks lõngakera alla, üks must ja teine valge. Siis pidi lammas tooma kaksikud talled, ühe musta ja teise valge.
- Mõnel pool sõid perenaine ja tüdruk lammaste sigivuse õnneks lambalaudas keedetud mune.
[redigeeri] Mujal maailmas
Püha Katariina kuulus 14 kõige abivalmima pühaku hulka ja seepärast oli ta kiitustega ülistatud nii preestrite kui poeetide poolt. Katariina mälestuspäeva pühana tähistati Euroopas laialdaselt.
- Prantsusmaal, eriti 15. sajandil tõusis ta pühaklikkus ausse põhjusel, kus püha Katariina ilmutas ennast, koos Neitsi Maarjaga, Jeanne d'Arcile. 17. sajandini peeti Katariina mälestuspäeva pühana, mida tähistati suurejoonelisemalt kui apostlite tähtpäevi.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
- Kadripäevast Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasis Berta
- Eesti rahvamuuseum
