Karl XVI Gustav
Allikas: Vikipeedia
Karl XVI Gustav (ka Carl XVI Gustaf; sündinud 30. aprillil 1946) on Rootsi kuningas alates 15. septembrist 1973. Ta on eelmise kuninga Gustav VI Adolfi pojapoeg.
Sisukord |
[redigeeri] Sünd
Carl Gustaf Folke Hubertus Bernadotte sündis 30. aprillil 1946 Haga palees Solnas. Tema isa oli Västerbotteni hertsog Gustaf Adolf ja ema Sachsen-Coburg-Gotha printsess Sibylla. Karl Gustav oli nende noorim laps ning ainus poeg. Tal on neli vanemat õde.
Ta ristiti 7. juunil 1946 kuninglikus kabelis. Tema ristivanemad olid kuningas Gustav V, Taani kroonprints, Taani kroonprintsess, Norra kroonprints, Hollandi printsess Juliana, prints Friedrich Josias Saxe-Coburg-Gotha, Rootsi kroonprints, Rootsi kroonprintses, Wisborgi krahv Folke Bernadotte ja Wisborgi krahvinna Maria Bernadotte.
[redigeeri] Noorus ja haridus
Isa surm 26. jaanuaril 1947 lennuõnnetuses asetas noore printsi troonipärilusjärjestuses teisele kohale oma vanaisa, kroonprints Gustav Adolfi järele. 1950 sai 4-aastasest printsist vanavanaisa Gustav V surma järel Rootsi troonipärija.
Isa varajane surm jättis jälje kõigile lastele. 2005 peetud kõnes väljendas kuningas oma tundeid selle üle, et ta ei tundnud oma isa. Tema õde, printsess Birgitta on varem öelnud, et Rootsi õukonna rangus ei arvestanud väikeste laste tunnetega ning "laste küsimustele vastati vaikusega, laste ärevusele ja hirmule sama vaikusega." Karl Gustav sai oma isa surmast teada alles 7-aastaselt. "See oli ema viis olukorraga tegeleda, oma elu elamisega tegeleda. Muidugi polnud see meile, lastele, hea. Oleks olnud parem, kui oleksime saanud isa surmast rääkida," jätkas Birgitta.
Pärast keskkooli lõpetamist veetis Karl Gustav kaks aastat armees, mereväes ja õhujõududes. Ta sooritas tekiohvitseri eksami 1968 ning lõpetas ka õpingud ajaloos, sotsioloogias, politoloogias, äriõigustes ja majanduses Uppsala ülikoolis ja Stockholmi ülikoolis.
Et valmistuda riigipea rolliks, veetis Karl Gustav aega välismaal, tehes läbi mahuka programmi kohtusüsteemi, sotsiaalteaduste ja -institutsioonide ning ametiühingute alal. Samuti jälgis ta tähelepanelikult parlamendi, valitsuse ja välisministeeriumi tööd. Ta töötas ühes Londoni pangas ning Rootsi saatkonnas ja teistes diplomaatilistes institutsioonides.
[redigeeri] Tõus troonile
Karl XVI Gustav sai kuningaks 15. septembril 1973 oma vanaisa, kuningas Gustav VI Adolfi surma puhul ja andis vande 19. septembril samal aastal.
[redigeeri] Perekond
Karl XVI Gustav abiellus 19. juunil 1976 brasiilia-saksa päritolu Silvia Sommerlathi, ärimehe tütrega. Nad olid tutvunud 1972 Müncheni olümpial, kus naine oli võistleja ja ürituste korraldaja.
Abikaasadel on kolm last:
- Kroonprintsess Victoria (sündinud 14. juulil 1977)
- Prints Karl Philip (sündinud 13. mail 1979)
- Printsess Madeleine (sündinud 10. juunil 1982)
Karl Philip sündis troonipärijana, 1. jaanuaril 1980 jõustus põhiseaduse muudatus, mis andis troonipärimisõiguse vanimale lapsele, olenemata soost. Victoriast sai Rootsi kroonprintsess.
[redigeeri] Kuninga kohustused ja huvid
Kuninga kohustused on esinduslikud ja tseremoniaalsed. Ta sooritab välisvisiite ning võtab väliskülalisi vastu, avab parlamendi aasta esimese istungi, juhatab valitsuse vahetuse ajal tegutsevat erinõukogu, peab ministritega korrapäraseid nõupidamisi, juhatab välissuhete nõukogu, määrab ametisse ja vabastab diplomaate.
Ta on tundnud huvi keskkonna, tehnoloogia, põllumajanduse, kaubanduse ja tööstuse vastu. 1994 ütles ta vastuseks Norras toimuvale hülgepoegade ebaseaduslikule jahtimisele, et peaminister, kes ei suuda hülgepoegade eest hoolitseda, ei saa olla hea ka oma rahva eest hoolitsemises. Norra viitas vastuseks kuninga teadaolevale huvile põdrajahi vastu.
Kuningas on Rootsi Kuningliku Akadeemia patroon. Ta on maailma skaudiorganisatsiooni auesimees ning võtab osa skautide üritustest Rootsis ja välismaal. Igal aastal annab ta kätte Nobeli preemiad ja Polari muusikaauhinna.
Nagu teisedki kuningliku perekonna liikmed, huvitub kuningas autodest. 2005. aasta suvel elas ta Norrköpingi lähedal üle raske liiklusõnnetuse.
[redigeeri] Düsleksia
Ajakirjanikud panid tähele, et oma troonipärimise dokumendile kirjutas ta oma nime valesti ning 1973, külastades Faluni söekaevandust, kirjutas ta oma nime taas valesti. 1997. aastal andis tema abikaasa Rootsi televisioonile intervjuu, kus kuninga düsleksia avalikustati. Kuninganna Silvia ütles: "Kui ta [kuningas] oli väike, ei pööranud inimesed sellele probleemile tähelepanu. Ta ei saanud abi, mida ta vajas." Kuninganna mainis ka, et tema lastel on samuti "väikeseid" probleeme düsleksiaga.
[redigeeri] Välislink
| Eelnev: Gustav VI Adolf |
Rootsi kuningas 1973– |
Järgnev: |
