Laiuse

Allikas: Vikipeedia

Vajab toimetamist

Laiuse

Elanikke: 467 (2007)

koordinaadid: 58°47' N 26°30' E

Laiuse alevik asub Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas, Vooremaal Laiuse mäe (144 m) külje all.

Koha paralleelnimi on Sootaga. Saksakeelne nimi on Lais.

Elanike arv oli 390 (2003). Aastal 2000 oli elanike arv 470. Sellega oli asula Eestis elanike arvult 218. kohal.

[redigeeri] Ajalugu

15. sajandi keskel ehitati Laiusele ordulinnus. See oli esimene linnus Eestis, mis ehitati kaitseks tulirelvade vastu. Liivi sõja ajal alistus linnus koos ümbruskonnaga 1558 Vene. Ordumeister Gotthard Kettler püüdis 1559 linnust tagasi vallutada, kuid see ei õnnestunud.

1582 läks Laiuse Zapolje rahuga Poola võimu alla. Poola ajal kuulus ta Tartu palatiinkonna Laiuse staarostkonda. Laiuse linnuse juures oli alevik, kus 16. sajandi lõpul elas üle 200 inimese. Alevik purustati Rootsi-Poola sõja ajal 17. sajandi alguses. Pärast seda läks Laiuse Rootsi võimu alla. Venemaa ja Rootsi vahelise sõja ajal langes Laiuse 1656 Vene vägede kätte, ent 1656 Kärde mõisas sõlmitud rahulepingu järgi taastati endised piirid.

Põhjasõja ajal asus Rootsi kuningas Karl XII pärast Narva lahingut 1700 Laiuse linnusesse talvekorterisse. Sõjaväed paigutati ümbruskonna mõisatesse ja küladesse. Linnus oli sel ajal juba lagunemas. Järgnevatel aastatel sai linnus lahingute käigus veel rohkem kannatada ning on sellest ajast saadik varemetes. Pärast Põhjasõda läks Laiuse Vene võimu alla.

[redigeeri] Kool

Kooliharidust on Laiusel antud juba üle 315 aasta, Laiuse kool kuulub Eesti vanimate koolide hulka. Praegu on Laiuse Põhikoolis u. 130 õpilast. Kooli direktor on Arvo Sakjas. Kooli võistkonnad on esinenud viimastel aastatel edukalt mitmesugustel kodu- ja välismaistel võistlustel ja olümpiaadidel. Kooli koduleht on www.laiusepk.edu.ee

Järgnev lõik on kopeeritud kooli kodulehelt.

Kooliharidus on meil võrsunud kiriku rüpest. Kooli vajati kiriku abiks. Uut tüüpi rahvakooli rajajaks tuleb lugeda B. G. Forseliust.

Tema sugulane Rainerus Brockmann hakkas Laiusel kooliharidust andma 1686. aastal.

1822 alustab tööd Laiuse Kihelkonnakool.

1827. a. märgitakse :" Seesugust kihelkonnakooli ja laulukoori nagu Laiusel, ei ole kuskil; ja et seitse sessamas kihelkonnakoolis ettevalmistuse saanud kooliõpetajat on külakoolis õpetamas, seda leidub vististi ka ainult Laiusel."

Laiusel on au sees võimlemine. Esimene üleriigiline turnipidu korraldati kohaliku kooliõpetaja Jüri Soo eestvedamisel 1876. aastal just Laiusel.

1915 avatakse Laiusel uus kihelkonnakoolimaja. 1922 muutub kool Laiuse 6-kl. Algkooliks. 1944 nimetatakse kool Laiuse Mittetäielikuks Keskkooliks. kool töötab 7-klassilisena. 1961 muudetakse kool 8-klassiliseks. 1988 muudetakse kool 9-klassiliseks. 1991 muudetakse kooli nimi - Laiuse Põhikool, mis nime kantakse tänaseni.

1976 avatakse Laiusel uus koolihoone, sellega likvideeritakse Kuremaa Algkool ja õpilased suunatakse Laiusele. Kuremaa Algkool avatakse taas 1985. a.

1988 tähistatakse koolihariduse 300 aastat. 1996 tähistatakse koolihariduse 310 aastat. 2001 tähistatakse koolihariduse 315 aastat.

1997 hakatakse üle minema uutele õppekavadele. Alustatakse kooli õppekava koostamist.

1999 valmib koolile juurdeehitus, kuhu saavad ruumid ka Laiuse Külaraamatukogu ja kultuuriselts "Püüe".

[redigeeri] Kirikud

Laiuse Püha Jüri Kirikut on esimest korda mainitud 1319. 1909–1922 oli seal õpetajaks Johan Kõpp. Kogudust on teeninud ka Elmar Salumaa. Praegune Laiuse koguduse õpetaja diakon Raino Kubjas. Kogudusel on u. 170 annetajaliiget.

Laiuse õigeusukirik (praegu mittetegutsev) pärineb aastast 1864 ja asub Jõgeva-Mustvee maante ääres, 2-3km alevikust Mustvee suunas, Mõisaküla's.

[redigeeri] Raamatukogu

Laiuse raamatukogu on Eesti vanim rahvaraamatukogu (esmamainimine 1849).

[redigeeri] Halduslik kuuluvus

Muinasajal kuulus Laiuse Vaiga väikemaakonda. Alates 1480. aastast allus Vaiga (Laiuse) foogt Viljandi komtuurile. Rootsi ja hiljem Vene võimu ajal kuulus Laiuse Liivimaa kubermangu Tartu maakonda. 1783–1796 kuulus Laiuse kihelkond Viljandi kreisi. 19. sajandil kuulus Laiuse Laiuse kihelkonna Laiuse valda. Laiuse kihelkond kuulus enne Teist maailmasõda Tartumaa alla.

Hetkel kuulub Jõgeva valda.

[redigeeri] Vaatamisväärsused

Põhiliseks vaatamisväärsuseks on ordulinnuse ehk "Laiuse lossi" varemed. Suurem osa müüridest, sealhulgas nurgatorn, on veel püsti, andes ettekujutuse sellest, kuidas linnus välja nägi. Alpinistid on neid kasutanud mägironimise harjutamiseks (peale surmaga lõppenud õnnetusjuhtu ei kasutata selleks otstarbeks). Varemetes peetakse lumesõdu, lossipäevi, käsitöölaatasid ja kontserte. Teised vaatamisväärsused on Laiuse Siniallikas ja muuseum Laiuse õletuba. Laiusel on ka looduskaitsealune tamm ja 300-aastane pärn kiriku aias, mille võis istutada Karl XII ise. Vaatamisväärsuseks on ka Laiuse kirik: Ühena vähestest on sel 4 väikest lisatorni. Kirik on algselt täitnud ka kaitse funktsiooni - sellest ka paksud müürid ja kõrged ning kitsad aknad. Kirikuga on seotud rida legende - nii kurbi kui rõõmsaid. Vaatamisväärseks on ka Laiuse voorelt avanev vaade. Eesti pikim voor - üle 10km pikk ja kõrgus 145(?)m üle merepinna. Pea-aegu tipus asub Sinialliku talu maadel eelpool nimetatud Laiuse Siniallikas Hetkel puudub küll vaatetorn, kuid see on tegemisel. Giidi saab tellida Laiuse Rahvusraamatukogust.

[redigeeri] Tuntud inimesi

Laiusel elab poola kirjanduse tõlkija ja luuletaja Hendrik Lindepuu. Ta on Laiusel korraldanud Poola kultuurile pühendatud üritusi (Poola päevade raames juulis 2003).

Laiusel on sündinud Jaan Poska.

[redigeeri] Vanasõnad

Laiusega seotud vanasõna:
Tulesüütaja palk: saab Laiuse mäe alt hobusesita seest öhe kaeratera kukega pooleks.

Laiuse kihelkonna vanasõnad:
Kured viivad ühe sööma-aja kaasa.
Sool ja sabata silk on vaeselapse võileib.
Parem suutäis soolast kui maotäis magedat.
Saksa sial ikka suuremad kartulad.