Milankovići hüpotees

Allikas: Vikipeedia

Milankovići hüpotees ehk Milankovići astronoomiline hüpotees on kliimamuutusi käsitlev hüpotees, mille esitas serbia geofüüsik Milutin Milanković.

Milankovići hüpotees väidab, et jääaegade ja jäävaheaegade perioodiline vaheldumine tuleneb Maa orbiidi elliptilisuse, pretsessiooni ja telje kaldenurga perioodilisest muutumisest.

[redigeeri] Maa orbiidi elliptilisus

Maa orbiidi elliptilisus ehk ekstsentrilisus on lühidalt öelduna Maa orbiidi kuju. See on püsivalt muutuv suurus, ehkki muutused on võrreldes inimese elueaga väga aeglased.

ekstsentrilisus muutub umbes 100 000 aastase perioodiga. Ulatudes täiesti ümarast orbiidist kuni elliptilisuseni 0,05.

[redigeeri] Maa pretsessioon

Maa pretsessioon on Maa telje sihi muutus. Praegu on Maa põhjapoolus suunatud enamvähem Põhjanaela suunas, kuid see muutub aeglaselt. Selle tsükli pikkus on 23 000 aastat. Maa on nagu hiiglaslik vurr mille telg ei taha paigal püsida.

[redigeeri] Maa telje kaldenurga muutus

Maa telje kaldenurk on praegu umbes 23,5° nurga all ekliptika ehk Maa orbiidi tasandi normaali suhtes. Ka see on muutuv suurus perioodiga 41 000 aastat. Telje kaldenurk muutub vahemikus 21,5...24,5°.

Nende perioodiliste muutuste kombineerimisel saame graafiku, mis Milankovići arvates peaks olema tugevas korrelatsioonis jääaegade ja jäävaheaegade vaheldumisrütmiga.

Hüpotees on siiani jäänud hüpoteesiks, sest seda ei ole ei ümber lükata ega ka veenvalt tõestada suudetud. Vaidlus ei käi mitte selle üle kas ülalmainitud perioodilised astronoomilised muutused toimuvad, vaid selle üle, kuivõrd need muutused mõjutavad kliimat.