Nālandā
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist |
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia reeglitele.
Nālandā oli vihaara (kloosterülikool), mis rajati Indias Biharis 450 eKr ja tegutses kuni XII sajandini.
Ghantapa oli Nālandā kuninga poeg ,kes omandas hariduse Nālandā klooster ülikoolis kus temast sai munk-öpetlane.Asus hiljem Pataliputra lähedal kuningas Devapala ( 809-849) valduses.
Nālandā hiilge aegadel öppis seal kuni 8500 tudengit ja neid öpetas 1500 öppejöudu. Nālandā öitseaeg oli 7 saj..Hiinlane Hiuen Tsang' öppis seal aastaid , samuti oli rahvast Koreast jne .Väidetakse et öppeprogrammis olevat ka olnud eriainena i-tsing .Harsavardhana Kanauj-ist (606-647 ) oli tol ajal kloostri eestseisjaks.
Usutakse et Gautama Buddha isiklikult olevat külastanud Nālandā ülikooli ja Pavarika puudesalu ,kus öpetas rahvast. Buddha öpilane Sāriputra on syndinud ja ka suri Nālandās. Kuningas Ašoka olevat Nālandāsse ehitanud templi.Tiibeti allikad väidavad et Nagardzuna öpetas Nālandās.
Tang,i dynastia ( 618– 907) aegne palverändur Xuanzang (602-644/664) on detailse pildi maalinud enda kirjutistes Nālandā klooster-ylikooli kohta.
Arheoloogilised väljakaevamised tõestavad et Nalanda oli aktiivne õppeasutus juba Gupta perioodil.
