NetBSD

Allikas: Vikipeedia

'NetBSD'

Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

Artikli neutraalsus on vaidlustatud! Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saab artikli arutelust.

Vajab toimetamist

NetBSD on unix-i laadne BSD perekonda kuuluv vaba tarkvara OS.

NetBSD on sihitud selgele ja puhtale arhitektuurile orienteeritud algtekstile, mis võimaldaks kõige erinevamaid platvorme vähima vaevaga toetada. NetBSD on kõige rohkem porditud ning kõige kergemini porditav vabavara UNIX ja seda kohta hoiab ta ka kommerts-UNIXite seas. Porditavus ongi NetBSD peaeesmärk. Ka on NetBSD üsna stabiilne. Vaatamata NetBSD kui arhailise ja äärmiselt konservatiivse OSi kuulsusele, on nad vabavara OSidest (ja vist ka kommertsiaaletest) esimesena nii USB kui ka USB2 toetuse loonud, ja samuti esimesena oli neil 2000 aasta tugi (y2k) ja IPv6 ning palju muid asju esimesena teinud. Mis tegelikult annab märku võimekast ja mobiilsest OSi arendajarühmast. Tänu mainitud eesmärkidele on NetBSD kõigist *BSDest tegelikult kõige puhtamalt UNIXilikum, kui nii �ldse v�ljendada saab. K�ige enam maksab just NetBSD man-lehek�lgi lugeda. FreeBSD on teine ��rmus, hakates juba Linuxile l�henema, kus suhteliselt keeruliste probleemide selge esitamine on muutunud laste jaoks pl�rts-�mberjutustuseks nii, et olulise iva leidmiseks tuleb rohkesti internetist pahna l�bi t��tada.

Ajalugu

Peale Bill Jolitzi t�� katkemist 386BSD kallal, porditi Net/2 Macintoshile ja laiendati Atari ST, Amiga ja PC platvormidele. NetBSD nime autor on Chris Demitriou ning eesliitele net viitab paljudele arendajatele suures ja laias internetis.

V�rdlused

NetBSD-d on sageli kasutatud teadust��des nagu lennunduses, klasterdamises ja interneti kiiruserekordi purustamistel.

Stabiilsus

Stabiilsus paljudel platvormidel on NetBSD-l omaette eesm�rk. T�iesti juhuslikult v�i vastupidi, paratamatult on NetBSD-d jooksutamas enim katkematult t��s olnud arvuti.

M�lu

Virtuaalm�lu on Chuck Cranori doktorit��ks olnud UVM, mis vahetas v�lja eelmise Machi p�hise lahenduse.

SMP

Mitmeprotsessori toetamisega alustati sparc’il, kohe lisandusid i386, vax ja alpha platvormid, hiljem veel PowePC ja sparc64 platvormid. Reaalselt on arendusharus t��taval kujul alpha ja vax platvormil tugi olemas ning i386 platvormil on lapina. SMP on Giant-lock faasis, tuumas korraga jookseb vaid �ks protsess. SMP algteksti on rohkem sulandatud Solarise implementatsiooni kui FreeBSD algteksti, kes on vanema Solarise algselt siiski viletsaks osutunud p�him�tted �ra p�lanud ja oma versiooni teinud.

Arhitektuurid

NetBSD on porditud alpha, amiga, arc, arm26, arm32, atari, bebox, cobalt, hp300, hpcmips, i386, luna68k, mac68k, macppc, mvme68k, news68k, newsmips, next68k, ofppc, pc532, pmax, prep, sgimips, sh3, sparc, sparc64, sun3, vax ja x68k platvormidele.

Emulatsioon

NetBSD emuleerib FreeBSD, HP-UX, Interactive UNIX, Linux, OSF/1, SCO UNIX, SunOS, System V Release 4, Solaris and Ultrix programme, mis jooksevad samal protsessori t��bil. Ka NetBSD on h�� n�ide sellest, kuidas selge ja lakooniline �lesehitus v�imaldab kiiremini programmi jooksutada. N�iteks suurim kiirus alpha platvormil on v�imalik nii saavutada, et kommertsiaalses operatsioonis�steemis nt. Tru64 kommertsiaalse kompilaatoriga kompileeritakse programm ning seda hiljem jooksutatakse NetBSD alpha platvormil, kus ta jookseb 2-5 % kiiremini kui algses operatsioonis�steemis. Peale selge �lesehituse on siiski oluline roll ka sellel, et kommertsiaalne operatsioonis�steem h�lmab palju lisavidinaid, mida vabavara operatsioonis�steem ei paku ja mis k�ik natuke ressurssi n�uavad.

[redigeeri] Vaata ka

BSD