Niobe
Allikas: Vikipeedia
Niobe oli vanakreeka mütoloogias Teeba kuninganna, Amphioni naine. Ta oli Tantalose tütar.
Niobel oli 7 poega ja 7 tütart, keda niobiidideks nimetatakse. Niobe kiitles nendega, pidades end paremaks jumalanna Letost, kel oli ainult üks poeg ja üks tütar. Ta käskis linlasi, et need peavad Leto templis hoopis temale ohverdama. Karistuseks lasksid Leto lapsed Apollon ja Artemis mürgitatud nooltega maha kõik Niobe lapsed; Apollon tappis pojad ja Artemis tütred. Ainsana pääses noorim tütar Chloris, kes jooksis ema sülle ja kellele Niobe armu palus. Mõne autori järgi tapeti ka Chloris.
Amphion tappis seda nähes end ise, kuid mõne autori järgi tappis Apollon ka Amphioni.
Niobe sõitis seejärel isakoju Väike-Aasiasse Früügiasse, kus ta südamevalust muutus lõpuks Sipylose mäeks, millest voolab välja allikas. See mägi koosneb poorsest lubjakivist ja vihmavesi imbub läbi kivimi. Mäel väidetakse olevat naise nägu.
Niobe järgi on nimetatud nioobium.
[redigeeri] Niobe kunstis
Antiikkirjanduses kirjeldas Niobe lugu täielikult üksnes Ovidius, kuigi vihjati sellele sageli.
Seevastu kunstis käsitleti seda teemat laialt. Üks tundmatu 5. sajandi kreeka kunstnik on tuntud niobiidide maalijana.
Niobiidide tapmist on maalinud Abraham Bloemaert, Anicet-Charles-Gabriel Lemonnier, Christian Friedrich Tieck ja Tintoretto.
Amandus Adamson on teinud puuskulptuuri "Niobe pea" (arvatavasti 1875).
