Pärnu ordulinnus
Allikas: Vikipeedia
| See artikkel vajab toimetamist |
Pärnu ordulinnus Pärast orduvägede sissetungi rajas aastast 1251, kui Saare-Lääne piiskop Heinrich I otsustas ehitada Perona jõe suudme lähedale paremale kaldale oma peakiriku ja muutis siis ka selle asula omale residentsiks. Asule nimetati jõe järgi Peronaks. Lõunakallas kuulus Liivi ordule.
1251, kui leedulased rüüstasid Saare-Lääne piiskopi asulaid viis piiskop oma residendi üle Haapsallu ja Perona jõgi jäi piiriks piiskopi ja ordu vahele.
1265. a. ehitati ordu poolt Pärnu jõe vasakule kaldale ordulinnus, millest areneski hiljem välja Uus-Pärnu. Endist piiskopi asulat hakati nimetama aga Vana-Pärnuks.
Pärnu ordulinnus oli kovendihoone, kus valitseti sadamat ja ta oli ka kaitse-eelpostiks nii Saare - Lääne piiskopkonna kui ka taanlastele kuuluvat Harju - Viru. Pärnu konvendihoone ehitati 14. saj. alguses ja oli ainulaaneja esimene seda tüüpi linnus Eestis. Konvendihoone ehitamise ajal ehitati ka esimene eelkindlus. Hiljem ehitati ümber Uus - Pärnu ala ka kivimüür ja teine eelkindlus, et kindlustada linna ja linnust.
Linnuse algaastad old linnusele väga rasked. Sõjad olid nii feodaalide omavahelistes sõdads kui ka riikide vahel. Peale ordu ja piiskopi võimu vahelistele sõdadele olid sõjad ka Taani, Poola ja ka Vene riikiga. Suurim, ja raskem Liivi sõda 1558 - 1583 lõppes Saksa ordu kokkuvarisemisega. Suuri kannatusi ja hävingut tegi ka poola ja rootsi vahelised lahingud, kus linn ja linnus käis käest kätte. Koos sõdadega kaasnesid nälg, haigused ja tulekahjud, mis hävitasid 15. - 16 saj. linnas täielikult.
1626 Altmargi rahuga läks terve Lõuna - Eesti ja ka Pärnu Rootsi kuninga võimu alla.
1700 a. algas Põhjasõda ja 1710 augustis vallutasid vene väed Pärnu. Sellega said venelased omale hea meresadama ja hea koha laevade ehitamiseks. Nüüd oli Eestis - ja Liivimaal Venekeisririigi ülemvõim ja samal ajal tekkis ka hävitav katk, mis hävitas enamus linnaelanikest. Linn oli tühi ja sõjast laastatud.
Linnusest on säilinud vaid 15. saj. rajatud vangitorn linnamüüri kagunurgas, mis on ainus säilinud keskaegse Uus - Pärnu kaitsetorn. Tuntud kui Punane torn. Nime sai ta raudkividest torni seest ja väljast katnud telliskivivoodri järgi. 1624. a. oli torn neljakorruseline , 6 meetri sügavuse vanglakorrusega. Tänaseks on säilinud kolm korrust, mis 1780. Linnavangla laiendamiseks tehtud ümberehituse tulemus.
Torn restaureeriti ilma telliskivivoodrit taastamata aastatel 1973 - 1980. Asub se torn Hommiku tänaval.
Praeguseks on säilinud ka linna müüride vallid.
