Põhja-Osseetia Alaania Vabariik

Allikas: Vikipeedia

vene Республика Северная Осетия-Алания
(Respublika Severnaja Ossetija-Alanija)

osseedi Республикӕ Цӕгат Ирыстон–Алани
(Respublikä Tsägat Irõston–Alani)

{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}

{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}

{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}

Põhja-Osseetia lipp

Põhja-Osseetia vapp

Pindala: 7954 km²

Elanikke: 761 100 (2004)

Pealinn: Vladikavkaz (Dzäudžõkäu)

Põhja-Osseetia Alaania Vabariik on autonoomne piirkond Venemaa Lõuna föderaalringkonnas. Piirneb Inguššia, Tšetšeenia, Kabardi-Balkaaria ja Stavropoli kraiga ning välisriikidest Gruusiaga.

[redigeeri] Loodus

Suurema osa Põhja-Osseetiast võtavad enda alla Kaukasuse mäeahelikud ja eelmäestikud. Maa põhjaosa väljub stepialadele.

Suurimaks jõeks on Põhja-Osseetiat lõunast põhja läbiv Terek.

Vabariigi põhjaosa stepid on valdavalt põllustatud. Mägedes levivad metsad ning alpiniidud.

[redigeeri] Ajalugu

Põhja-Osseetia ühendati Venemaaga 1774.

1917-1919 oldi Mägilaste Vabariigi osa
20. jaanuar 1921 Vladikavkazi (Osseedi) ringkond (kuulus 1920-1924 Mägilaste ANSV-sse)
7. juuli 1924 moodustati Põhja-Osseedi autonoomne oblast
5. detsember 1936 moodustati Põhja-Osseedi ANSV (pealinn Vladikavkaz)
1990 kuulutati välja Põhja-Osseedi NSV

[redigeeri] Riiklus

Põhja-Osseetial on oma parlament, president ja valitsus.

Parlamendi 75 liiget valitakse neljaks aastaks.

President valitakse samuti neljaks aastaks. Ta on riigipea ja kõrgeim täitevvõimu kandja. Tal on õigus saata laiali parlamenti ja valitsust, anda välja seadlusi.

Põhja-Osseetia presidendid:

1994–1998 Ahsarbek Galazov (vene Ахсарбек Галазов)
1998–2005 Aleksandr Dzassohhov (vene Александр Дзасохов; osseedi Алыксандр Дзасохты); valiti tagasi 2002, teine ja viimane ametiaeg pidi lõppema 2006
2005. aastast Taimuraz Mamsurov (vene Таймураз Мамсуров)

Aastal 2005. tehtud põhiseaduse muudatuse kohaselt ei ole Põhja-Osseetia riigipea ametinimetus enam "president", vaid "vabariigi pea" (vene keeles глава республики). Muutust põhjendati väitega, et ühes riigis (st Venemaal) saab olla ainult üks president.

Valitsuse nimetab president parlamendi heakskiidul.

Venemaa Föderatsiooni kodanikud, kes alaliselt elavad Põhja-Osseetias, on Põhja-Osseetia kodanikud.

Põhja-Osseetia riigikeelteks on osseedi keel ja vene keel.

Konstitutsiooni kohaselt on Põhja-Osseetia suhted Lõuna-Osseetiaga "üles ehitatud etnilise, ajaloolis-territoriaalse ühtsuse ja sotsiaal-majandusliku integratsiooni alusel".

[redigeeri] Haldusjaotus

Vabariigi koosseisus on järgmised rajoonid:

Alagiri rajoon (Алагирский район)
Ardoni rajoon (Ардонский район)
Digora rajoon (Дигорский район)
Irafi rajoon (Ирафский район)
Kirovi rajoon (Кировский район)
Mozdoki rajoon (Моздокский район)
Pravoberežnõi rajoon (Правобережный район)
Prigorodnõi rajoon (Пригородный район)
pealinn Vladikavkaz on omaette haldusüksus

Põhja-Kaukaasia haldusjaotus aastal 1940.
Tänased piirid on näidatud valgete joontega.

Põhja-Osseetial on territoriaalseid lahkarvamusi inguššidega Pravoberežnõi rajooni osas. See Terekist itta jääv ala koos Vladikavkazi eeslinnadega kuulus enne inguššide küüditamist Sise-Aasiasse Teise maailmasõja lõpus Tšetšeeni-Inguši ANSV koosseisu ja oli asustatud inguššidega. Tšetšeeni-Inguši ANSV kaotati 1944 ning tema alad jagati muude haldusüksuste vahel ära. Hiljem, pärast inguššide rehabiliteerimist ja Tšetšeeni-Inguši ANSV taastamist 1957. aastal jäi kõnealune rajoon aga edasi Põhja-Osseetia koosseisu.