Paaritu puiduüraja
Allikas: Vikipeedia
Paaritu puiduüraja (Xyleborus dispar ehk Anisandrus dispar) on mardikaliste seltsi ürasklaste sugukonna puiduüraja perekonnast. Ta on levinud ka Eestis.
Liiki kirjeldas 1792 Johan Christian Fabricius.
Paaritu puiduüraja uuristab käike paljude vilja- ja metsapuude tüvesse ja okstesse.
Isased valmikud on 1,8...2 mm pikkused, emased 3...3,5 mm pikkused. Keha on poolsilindrilise kujuga. Eestiivad on tumedad, säravad ja pikitriipidega.
Pärast paaritumist, alates aprillist-maist, kaevavad emased puude okstesse iseloomulike käikude võrke, kuhu kuuluvad ristisuunaline läbistuskäik oksa pinnal, täieliku ringi moodustav ring-käik ning emakäigud – munemiseks mõeldud vertikaalsed lühikesed ummikkäigud oksaraos. Mõnepäevase haude järel kooruvad vastsed.
Umbes viis nädalat pärast koorumist tõugud nukkuvad. Nad ei uurista käike, vaid toituvad käiguseentes kasvavatest ambroosiaseentest, kelle eoseid toovad emased.
Pärast nukkumist, mis kestab umbes kaks nädalat, veedavad valmikud ülejäänud suve ning sügise ja talve liikumatult käikudes, kuni nad järgmisel kevadel peret heidavad.
Kogu elutsükkel kestab seega ühe aasta.
Paaritu puiduüraja ründab paljusid puuliike (tamm, pöök, vaher, kastan, plataan, kreeka pähklipuu jt), kuid eelkõige viljapuid (õunapuu, pirnipuu, aprikoosipuu, ploomipuu, virsikupuu jt).
Kõige haavatavamad on viljapuud, sealhulgas heas seisukorras eksemplarid. Paaritu puiduüraja rünnak viib sageli vanade puude kuivamiseni, kuid ka noored puud võivad hukkuda. Väga tugevad noored puud peavad hästi vastu.
Paaritute puiduürajatega võitlemiseks kasutatakse insektitsiidide pihustamist pereheitmise ajal, kahjustatud okste äralõikamist ja viljaaia mõõdukat sõnnikuga väetamist puude kasvu soodustamiseks ja vastupanuvõime suurendamiseks.
