Peaaju
Allikas: Vikipeedia
| Vajab toimetamist |
Sisukord |
[redigeeri] Inimese peaaju
[redigeeri] Üldist
Peaaju on koljuõõnes paiknev närvisüsteemi keskne organ. Ta on ellipsikujuline, ventraalne pind on lame ja dorsaalne kumer. Mehe aju kaalub keskmiselt 1380 g, naisel 1280 g. Peaaju pikkus on ligikaudu 16 – 18 cm, läbimõõt kuni 14 cm. Mehe peaaju on naise omast veidi pikem.
Peaaju vaatlemisel dorsaalsest küljest on näha suuraju poolkerad (hemisphaeria cerebri), mis on teineteisest eraldatud aju pikilõhega (fissura longitudinalis cerebri). Suuraju pindmine osa moodustab ajukoore.
Peaaju ventraalne pind, ajupõhimik, on keeruka ehitusega ja vastab üldjoontes koljupõhimiku sisepinna reljeefile.
Seljaaju jätkuks on piklikaju (medulla oblongata). Kummalgi pool keskpidist lõhet on kaks püramiidide (pyramis) pikimõigast, neist lateraalsemalt oliivideks (oliva) nimetatavad väljed.
Sillast ees– ja ülalpool paiknevad külgedele lahkenedes kaks ajusäärt (pendunculi cerebri), keskaju osad. Tähtsaimad vaheaju osad on ajuripats ehk hüpofüüs (hypophysis cerebri), tuhkurköber (tuber cinereum) ja sellest eespool nägemisnärvide ristmik (chiasma opticum).
Sügav külgmine suurajulõhe (sulcus s. fissura cerebri lateralis Sylvii) ja Sylviuse auk (fossa Sylvii) eraldavad poolkera oimusagarat.
[redigeeri] Piklikaju
Piklikaju (medulla oblongata) on seljaaju vahetu jätk. Piklikaju valgeaine sisaldab samu juhteteid, mis leiduvad seljaajus. Ainult piklikaju eesmine ja külgmised seinad muutuvad paksemaks kui ajutorus, kanal laieneb järsult, moodustades IV vatsakese.
Pikliku aju ventraalses osas asetsevad motoorsed juhteteed, keskses osas peamiselt sensoorsed juhteteed, dorsaalses osas kraniaal- ehk peaajunärvide XII, XI, X, IX ja VIII paari tuumad. Reljeefilt sarnaneb piklikaju teataval määral seljaajuga. Ülemises osas jaguneb piklikaju kolmeks (paariliseks) osaks: püramiidideks, oliivideks ja väätkehadeks. Püramiidid asetsevad kahe pikimõikana ventraalselt kummalgi pool eesmist keskpidist lõhet. Püramiididest ulatuvad lateraalselt esile oliivid. Dorsolateraalselt asetsevad väätkehad (pedunculi cerebellares inferiores) kujutavad endast sääri ajukese ja pikliku aju vahel.
Püramiidi ja oliivi vahel väljuvad peaajunärvide XII paari juured, tagapool oliivi aga IX, X ja XI paari juured. Pikliku aju ja silla vahel külgedel väljuvad VII ja VIII paari juured.
[redigeeri] Tagaaju
Tagaaju (metencephalon) juurde kuuluvad (Varoliuse) sild ja väikeaju. Varoliuse sild (pons cerebri Varolii) on ventraalse pina poolt vaadatuna lai valge ristiasetsev mõigas, mis on tagantpoolt piiristatud piklikajuga, eestpoolt ajusäärtega. Dorsaalsel küljel võtab sild koos piklikajuga osa rombaugu moodustamisest. Silla külgosad lähevad üle ajukese – silla säärteks. Sillast väljuvad peaajunärvide VI ja V paari juured. Nende närvide tuumad leiduvad silla dorsaalses osas.
Rombauk asetseb silla ja piklikaju ülemise osa dorsaalsel pinnal ning on piiratud ajukese säärtega. Rombauk on neljanda vatsakese põhjaks. Selles augus paiknevad peaajunärvide V – XII paari tuumad.
[redigeeri] Väikeaju
Väikeaju (cerebellum) on üks tähtsaimaid närvisüsteemi osi. Tal on kaks poolkera, mis on ühendatud nn ussi (vermis) varal. Poolkerad ja uss on kaetud arvukate paralleelsete vagudega. Väikeaju katab koor, mis koosneb hallainest. Sügavamal paikneva valgeolluse keskkohas leidub mitu tuuma. Kolme paari säärte kaudu on väikeaju ühendatud piklikaju, silla ja nelikküngastikuga. Väikeaju all asub IV ajuvatsake. Selle vatsakese õõs meenutab telki, mille aluseks on rombauk, laeks eesmine ja tagumine puri. Keskpidise avause (apertura mediana ventriculari quarti) ja kahe külgmise avause (aperturae lateralses ventriculari quartii) kaudu on ämblikuvõrkkelmealune ruum ehk subarahnoidaalne ruum ühenduses IV vatsakesega.
[redigeeri] Keskaju
Keskaju (mesencephalon) koosneb kahest ajusäärest (pedunculi cerebri), mis paiknevad Sylviuse juhast ventraalselt, ja sellest dorsaalselt paiknevast nelikküngastiku lestmest (lamina quadrigemina s. tectum mesencephali). Sylviuse juha kulgeb läbi keskaju ja ühendab IV vatsakest III vatsakesega.
Ajusääred on kaks tugevat vääti, mis väljuvad sillast. Ristisuunas läbib ajusäärt mustollus (substantia nigra). Sellest ventraalselt asetseb ajusääre põhimik (crus cerebri s. basis), dorsaalselt kate – (tegentum). Kattes paikneb punane tuum (nucleus ruber), kust algab rubrospinaaltrakt e. punatuuma-seljaaju kulgla e. Monakovi kulgla (tractus rubrospinalis).
Nelikküngas koosneb kahest paarist väikestest kühmudest. Eesmises paaris on vahepealsed nägemiskeskused, tagumises vahepealsed kuulmiskeskused. III paari juured väljuvad ajusäärest ilmudes esile selle ventraalsel pinnal. IV närv väljub ajutüve dorsaalsel pinnal.
[redigeeri] Vaheaju
Keskajust eespool asetseb vaheaju (diencephalon), mille põhiliseks osaks on nägemiskühm (thalamus). See koosneb peaaegu täielikult hallollusest. Nägemiskühmu ventraalne pind on kokku kasvanud hüpotaalamuse (hypothalamus) nägemiskühmualuse piirkonnaga.
Nägemiskühmust antakse impulsse edasi ajukoorde. Nägemiskühmualusesse piirkondade kuuluvatest moodustistest oluliseimad on hüpofüüs (hypophysis cerebri), tuhkurköber (tuber cinereum) ja nägemisnärvide ristmik (chiasma opticum). Nägemisnärvide ristmik paikneb türgi sadula (cella turcica) ees. Siit suundub ette peaajunärvide II paar.
Epifüüs (epiphysis cerebri) asetseb III vatsakese tagumise seina piirkonnas nelikküngastiku lestme kohal mõhnkehamõika all.
III vatsakese kügseinteks on nägemiskühmud, alumiseks nägemiskühmualune piirkond. III vatsakese tagumises seinas paikneb aju-veejuha suue.
[redigeeri] Otsaju
Otsaju (telencephalon) peamise osa moodustavad suuraju poolkerad (hemisphaeria cerebri), mis on teineteisest eraldatud sügava pikilõhe abil. Poolkerade juurde kuuluvad:
- mantel (pallium),
- otsaju tüveosa – juttkeha (corpus striatum) ja
- haistmisaju.
Mantli perifeerses osas on ajukoor, mis on ühtlasi närvisüsteemi kõrgeim osa. Ajukoore pinda suurendavad suured ja väikesed vaod, mis jaotavad mantli sagarateks ja need omakorda jaotuvad käärudeks. Poolkerad jaotavad neljaks sagaraks tsentraalvagu (sulcus centralis Rolandi), Sylviuse lõhe (sulcus cerebri lateralis Sylvii) ja kiiru-kuklalõhe (sulcus s. fissura parietooccipitalis). Eristatakse nelja sagarat:
- Frontaal- e. otsmikusagar (lobus frontalis)
- Parietaal- e. kiirusagar (lobus parietalis)
- Temporaal- e. oimusagar (lobus temporalis)
- Oktsipitaal- e. kuklasagar (lobus occipitalis)
Otsmikusagar asetseb tsentraalvaost eespool. Eesmine tsentraalvagu ja kaks otsmikuvagu jaotavad otsmikusagara neljaks kääruks (eesmine tsentraalkäär, ülemine, keskne ja alumine otsmikukäär).
Kiirusagar on eestpoolt piiristatud tsentraalvaoga, tagantpoolt kiiru-kuklalõhega ja lateraalselt altpoolt Sylviuse lõhega. Tagumine tsentraalvagu kulgeb paralleelselt tsentraalvaoga. Nende vahel asetseb tagumine tsentraalkäär (gyrus postcentralis). Kiirusagar jaotub ülemiseks ja alumiseks kiirusagarikuks (lobulus parietalis superior et lobulus parietalis inferior).
Vahel loetakse eraldiseisvaks ka suuraju poolkera viiendat sagarat, saart (insula), mis asetseb Sylviuse lõhe sügavuses. Teda katavad teised sagarad.
[redigeeri] Külgmised vatsakesed
Külgmine vatsake on kummagi ajupoolkera pilujas õõs, mis jaguneb neljaks osaks. Eesmine sarv asetseb poolkera otsmikusagaras, keskosa kiirusagaras, tagumine sarv kuklasagaras ja alumine sarv oimusagaras. Kumbki külgmine vatsake ühendub III vatsakesega vatsakestevahelise mulgu vahendusel (foramen interverntriculare).
