Pius III
Allikas: Vikipeedia
| Pius III | ||||||||||||||||||
|
Pius III, ilmaliku nimega Francesco Todeschini-Piccolomini (29. mai 1439 – 18. oktoober 1503), oli paavst 1503. aastal.
Francesco Todeschini sündis Sienas Pietro Todeschini ja Laudomia Piccolomini peres 4 lapsest vanimana. Kui tema ema vend Pius II, kes valiti 1458 paavstiks, lapsendas oma õepoja, lisas too senisele perekonnanimele ka Piccolomini nime.
Ta õppis Perugia ülikoolis õigusteadust, oli Siena peapiiskop, San Vigilio kloostri abt ja 5. märtsil 1460 pühitses Pius II ta San Eustachio kardinaldiakoniks. Ta oli 1460-1464 paavsti legaat Anconas ja jäi 1464 paavsti esindajaks Rooma, kui Pius II siirdus ristisõtta. Järgmiste paavstide ajal oli ta protektor Inglismaal ja Saksamaal. Paulus II saatis ta 1471 legaadina Saksamaale. 1488 oli ta legaat Umbrias, 1493 Fermo piiskop ja 1497 Montalcino piiskop. Kuigi Aleksander VI saatis ta novembris 1494 oma delegatsiooni koosseisus Itaaliasse tunginud Charles VIII juurde, olid kardinal Piccolomini suhted temaga jahedad. Ta keeldus 1492 konklaavil vastu võtmast kardinal Borgia pakutud altkäemaksu ja taunis 1497 paavsti valduste läänistamist paavsti sugulastele. Kardinal Francesco Todeschini-Piccolomini osales 1464, 1484 ja 1492 toimunud konklaavidel. Kardinalina rajas ta Sienasse Libreria Piccolomini raamatukogu.
Pius III valiti paavstiks 22. septembril 1503 ja krooniti 8. oktoobril 1503. Ta võttis nime oma onu Pius II järgi. 16.–22. septembril toimunud konklaavil osales 37 kardinali.
Pius III valitses 26 päeva. See oli paavstluses lühim valitsemisaeg pärast Coelestinus IV-t (1241). Ta suri 18. oktoobril 1503 Roomas podagra tõttu tekkinud veremürgitusse. Tema järglaseks sai Julius II.
| Eelnev: Aleksander VI |
Paavst 1503 |
Järgnev: Julius II |
