Pompei

Allikas: Vikipeedia

Võimalik autoriõiguste rikkumine.
Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele.

Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

Teksti allikas:

http://www.koolielu.edu.ee/klassitsism/klassika/pompeji.html

Vajab toimetamist

Pompei
[ ]

itaalia Pompei

{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}}

{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}

{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}

{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}

Pindala: 12 km²

sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²

Elanikke: 25 751 (2004)

koordinaadid: 40°45′ N 14°30′ E

Pompei on linn Itaalias Campania maakonnas Napoli provintsis vulkaan Vesuuvi jalamil.

Linn on peaasjalikult tuntud tänu antiikaja linna Pompeji väljakaevatud varemetele.

[redigeeri] Pompeji

Roomaaegne kaart. Pompei on punaselt esile toodud.

Antiikaja Pompei (ladina keeles Pompeii, Pompeji) asutasid 6. sajandil eKr oskid. Aastal 79 m.a.j. mattus Pompeji Vesuuvi tuha ja laava alla, kui vulkaan purskama hakkas. Tuhakiht oli 7-9 m paksune. Niimoodi see linnake konserveerus peaaegu tervena paljudeks sajanditeks. 18. sajandil 1748. aastal hakati Pompeji'lt tuhakihti eemaldama. Vahepeal see töö peatus ja järjekindlalt alustati väljakaevamistega uuesti aastal 1860. Vulkaanipurskega kaasnenud laavavood ja linna peale langenud niiske tuhk moodustasid hermeetilise kihi, mis säilitas mitmeid ühiskondlikke hooneid, templeid, teatreid, terme, töökodasid ja eramaju. Lisaks leiti varemetest ligi 2000 inimohvrit, sealhulgas mitu aheldatud gladiaatorit. Koos vihmaga allasadanud vulkaanituhk jäi püsivalt inimkehade külge ja nii säilisid kehade vormid ka pärast kehade endi põrmustumist. Mõnedesse neist vormidest valati hiljem vedelat kipsi ja saadi omamoodi "skulptuurid".

Enamus Pompejist leitud asjadest, samuti paremad freskod ja mosaiigid on viidud Napoli Rahvusmuuseumisse. 3 km pikkuse ringmüüriga ümbritsetud linna lubjakivist hooned on ehitatud 6.-5. sajandil, tuffhooned 4.-2. sajandil ja tellishooned 80-30 aastat e.Kr. Pompeij vanimaks osaks on kolmnurkne foorum ja dooria templi varemed, mis pärinevad 6. sajandist e.Kr. Linna keskel piklikul foorumil asuvad basiilika, mis pärineb 2. sajandist, Jupiteri jmt. templi, turuhoone macellum'i ja kuuriahoone varemed (viimati nimetatud hooned pärinevad 1. sajandist e.Kr). Välja on ka kaevatud palestra (2. saj), odeion, teater (5000 kohta, pärineb 1. saj. e.Kr), vanim Rooma amfiteater (35 astet, 20 000 kohta, u 80 e.Kr), Stabiae termid, hulk elamuid ja linnalähedasi villasid (alates 3. saj e.Kr). Niinimetatud Faunuse majast on leitud väärtuslikke maale ja mosaiike (näiteks Aleksander Suure lahing), Müsteeriumide villast ja Vettiuste majast seinamaale. Pompeji elumajad on tuntud kui kunagise omapärase ja ilmeka rooma arhitektuuri head näited. Eklektitsismi vaim juhtis selle loojaid nii erilaadiliste elementide ühendamisele nagu itaalia aatrium ja hellenistlik peristüül. Seda tüüpi just esindavadki Pompeji kaunimad elumajad, nagu Pansa maja, Fauni maja, Loreius Tiburtinuse maja ja kõigepealt kuulus Vettiuste maja. Pidulikus poolhämaruses võtsid külalisi vastu avar aatrium ja selle kaks kõrvaltiiba. Siin ootasid kliendid oma patriooni ilmumist. Aatriumis avaldus vanade roomlaste kombekas elulaad. Söögitoaks määratud ruumi ehk tablinumi taga oli näha uuendusena Kreekast sissetoodud peristüüli. Suursugustes majades oli see rohkem kaunistuseks kui elanike igapäevaseks elamiseks. Sellest tulenevalt eraldati tõenäoliselt juba vanal ajal peristüüli keskmine osa seda ümbritsevast käigust vahevõrega. Erinevalt kreeka majast olid ruumid majades asetatud range korrapärasusega peateljest paremale ja vasakule.

Pompeji majad võimaldavad tänapäeva inimestel mõista tolleaegsete elanike igapäevast elu. Majade seinad on täis maalitud kuulsate kreeka maalide koopiaid. Nendel piltidel on püütud esile kutsuda ka ruumilisuse muljet.