Romaani stiil
Allikas: Vikipeedia
Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil.
See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni.
Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris.
Sisukord |
[redigeeri] Romaani arhitektuur
Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur. Romaani profaanarhitektuuri on säilinud vähe.
Romaani ehituskunsti iseloomulikuks tunnuseks on ümarkaar.
[redigeeri] Sakraalarhitektuur
Romaani kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika. Romaani ehitusmeistrid pikendasid pikihoonet teisele poole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks. Koori all oli sageli krüpt.
[redigeeri] Tornid
Torne ehitati kirikutele rohkesti. Tavaliselt oli massiivne torn nelitisel. Lisaks sellele kaunistasid tornid tihti ka läänefassaadi (leidub nii ühe kui kahe fassaaditorniga kirikuid). Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna.
Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale.
[redigeeri] Võlvid
Vanemad romaani kirikud olid varakristlikele basiilikatele sarnaselt lameda laega: võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesköövi.
Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi.
Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve.
[redigeeri] Sambad
Massiivsete ja raskete romaani kirikute toetamiseks oli vaja tugevaid sambaid.
Tihti asendasid sambaid neljatahulised või ristikujulise läbilõikega piilarid.
Levinuim kapiteel oli kuupkapiteel, mille alumised nurgad ümardati.
[redigeeri] Romaani skulptuur
Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele.
Nii ornament- kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud.
[redigeeri] Romaani maalikunst
Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. Säilinud on ka freskosid. Romaani ajastul sai alguse ka vitraažikunst.
Lähedal maalikunstile on ka nn Bayeux' vaip, millele on tikitud William Vallutaja Inglismaa-retke lugu.
[redigeeri] Prantsusmaa
Prantsusmaa oli romaani stiili sünnimaa ja siin asuvad ka kõige silmapaistvamad romaani ehitised, sealhulgas suurim romaani kirik: viielööviline kahe põikihoonega Cluny kloostri basiilika.
Prantsusmaal eristatakse 10 erinevat romaani koolkonda.
- Cluny kloostri kirik
- Vézelay Madelaine'i kirik
- Le Puy katedraal
[redigeeri] Inglismaa
Inglismaale jõudis romaani stiil ühes normannide vallutustega 1066. aastal. Inglased nimatevad seda siiani normannide stiiliks.
[redigeeri] Saksamaa
Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber omaenda monumentaalseks ja raskepäraseks romaani stiiliks. Saksapärased on kahe koori ja transeptiga (nii idas kui läänes) kirikud.
- Mainzi toomkirik
- Speyeri toomkirik
- Wormsi toomkirik
[redigeeri] Itaalia
Itaalias mõjutas romaani stiili tugevalt antiikkunsti pärand.
Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas kiriku kõrvale iseseisvana püstitatud kampaniil.
Osa kirikuid kaeti roomapäraselt eri värvi marmorist mustritega.
- Veneetsia Püha Markuse kirik (tugevate bütsantsi mõjudega)
- Firenze San Miniato al Monte kirik (iseloomulikuks on tumerohelisest ja valgest marmorist mustriline fassaad).
[redigeeri] Hispaania ja Portugal
[redigeeri] Eesti
Eestisse jõudis romaani stiil enne gootika lõplikku võitu 13. sajandi algul siinsed alad võõrvallutajatele allutanud põhjala ristisõdade käigus. Üsna pea hakkas romaani stiili asemel levima aga gootika, mistõttu Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist. Tuntuim neist on Valjala kiriku ümarportaal (ja kaks kinnimüüritud kõrvalportaali), mis on ehitatud arvatavasti 1230ndatel aastatel. Samuti võib romaani stiili alla lahterdada Tartumaal asuva Võnnu kiriku kinnimüüritud kõrvalportaali (ka arvatavalt 1230ndad), mis on samuti ümarvormides.
Uuesti levis romaani stiil Eestis historitsismiperioodil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Selle parimad näited on Kaarli kirik Tallinnas ja Rapla kirik (1901).
Omapärane neoromaani stiili ja kaasaegsete arhitektuuristiilide õnnestunud segu on ka 1980ndatel püstitatud Sakala keskuse uus korpus (tollal: Poliitharidusmaja), mida nüüd ähvardab ärimeeste lühinägelikkuse ja tölpluse ning riigivõimude (sh Kultuuriministri ja Muinsuskaitseameti) ükskõiksuse tõttu lammutamine (seda hoolimata laiade rahvamasside vastuseisust lammutamisele).
