Sammaltaimed
Allikas: Vikipeedia
| Vajab toimetamist |
Sammaltaimed (Bryota) on väikesed, kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Sisukord |
[redigeeri] Nimi
Kuigi sammaltaimedel ehk sammaldel ja samblikel on sarnane nimetus ja nad on sageli välimuselt üsna sarnased, on nad tegelikult vägagi erinevad.
Teaduslikus keeles on samblad sammaltaimed.
[redigeeri] Taksonoomia
Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Eestis kasvab ligikaudu 525 liiki, milledest enamik (umbes 400 liiki) on lehtsamblad.
[redigeeri] Evolutsioon
Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest.
[redigeeri] Kasvukeskkond
Sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed. Nad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel.
Samblad on metsapinna kaitsjad ja sobiva niiskuse hoidjad ning oma ladeneva huumusega metsamuldade iseloomulike protsesside põhjustajad
Põhja pool jahedamatel aladel, kus enam paljud spaljas- ja katteseemnetaimed kasvada ei suuda, on sageli ainsaks taimkatteks madalad ja vahel märkamatuks jäävad samblad ja samblikud. Sellised alad on näiteks parasvöötmest põhja pool asuvad lähispolaarsed alad – tundrad ja matsatundrad.
Et sammaltaimed on tundlikud õhu saastatuse suhtes, siis ei suuda nad kasvada tugevasti saastunud õhuga piirkondades. Samblike kadumine puudel viitab keskkonna saastumisel vääveldioksiidiga, mis kaasneb fossiilsete kütuste põletamise ja keskkonna saastumisega, samuti tolmususe suurenemisele. Samblad on raskemetallide kogujad ja indikaatorid.
[redigeeri] Ehitus
Ehituse alusel eristatakse lehtsamblaid, maksasamblaid ja kõdersamblaid.
Kõikidel sammaltaimedel puuduvad juured. Nende asemel on kinnitumiseks niitjad väljakasvud risoomid, millele kinnituvad väikesed karvakesed risoidid.
Risoidid ei ole piisavad vahendid mullast vee hankimiseks. Sammaltaimed omastavad vett ja toitaineid kogu pinnaga. Selleks on sammaldel lehtedes ja vartes erilised vett mahutavad rakud, kuhu nad niiske ilma korral vett koguvad, seda seal säilitavad ning on seetõttu võimelised vastu pidama pikki kuivaperioode.
[redigeeri] Paljunemine ja arenemine
Sammaltaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt.
Mittesuguline paljunemine toimub vegetatiivselt või eostega.
Sammaltaimed paljunevad peamiselt eostega. Eosest areneb uus taim, millel moodustuvad suguorganid. Viljastunud munarakust areneb taime tipmises osas eoskupar, milles moodustuvad eosed. Eosed levivad tuulega ja idanevad soodsates tingimustes.
Samblad võivad paljuneda ka vegetatiivselt.
[redigeeri] Eesti
Eesti loodust ilmestavad peamiselt lehtsamblad. Neist rabadele on iseloomulikud turbasamblad. Maksasammaldest on enam levinud helvik.
Enimohustatatud sammaltaimi on Eestis 29, mis moodustab 15 % kõigist ohustatud sammaltaimede liikidest (199) ja 5,5 % kõigist Eestis teadaolevatest sammaldest (525 liiki) (Nele Ingerpuu, 1998).
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
