Schlei

Allikas: Vikipeedia

See artikkel räägib lahest; maakonna kohta vaata artiklit Schlei maakond; poliitiku kohta vaata artiklit Marie Schlei

Schlei Schleswigis

Schlei (vanaalamsaksa, vanataani ja ladina keeles Slia, alamsaksa keeles Sli, taani keeles Slien) on Saksamaal Schleswig-Holsteinis paiknev kirde-edela-suunas sügavale maismaasse ulatuv jõetaoliselt kitsas Läänemere laht.

Schlei pikkus on 42 km. Tema laius on keskmiselt 1,3 km ja sügavus keskmiselt 3 m.

Schlei jaotab maismaa Angelni poolsaareks (lääne pool) ja Schwanseni poolsaareks (ida pool).

Schlei suudme juures on Schleimünde poolsaar. Suudmest lõunas on Kappelni linnaosa Olpenitz ja põhjas Maasholmi vald.

Schlei Arnises

Schlei Kappelnis

Schlei möödub Kappelni ning Arnise linnast ning lõpeb Schleswigi linna juures. Seal on ka väike saar Möweninsel.

Sisukord

1 Teke
2 Maastik
3 Kalad
4 Ajalugu
- 4.1 Keskaegne kaubatee
- 4.2 Erik IV surm
5 Turism
6 Välislink

[redigeeri] Teke

Schlei kujunes viimasel jääajal (Weichseli jäätumise ajal) Skandinaaviast lõuna poole liikunud liustike jää sulamise tagajärjel. Ta tekkis liustikualuste surveliste vooluvete erodeeriva tegevuse tagajärjel ning kujutab endast üleujutatud tunnelorgu. Selle poolest erineb ta näiteks Flensburgi ja Kieli lahest, mis on liustikutekkelised ehk uuristatud jää poolt.

[redigeeri] Maastik

Schlei moodustab palju väikesi looduslikke lahtesid.

Kõige laiem on ta Missunde ja Schleswigi vahel, kus paiknevad Große Breite ja Kleine Breite. Mõlemad on head purjetamis- ja aerutamiskohad.

Schlei vesi on riimvesi, mille soolsus Schleimündest Schleswigini aina väheneb.

Nii vasakul kui ka paremal on moodustunud Schleist peaaegu täielikult lahutatud järved (Noor'id), sealhulgas Haddeby järv ja Windeby järv.

[redigeeri] Kalad

Schleile on iseloomulik siia alamliik Coregonus lavaretus balticus.

Viimased Schlei kalurid on Schleswigis Holmis oma sajanditepikkuse traditsiooni säilitanud.

[redigeeri] Ajalugu

[redigeeri] Keskaegne kaubatee

Keskajal oli Schlei tähtis kaubatee. Schleswigist Treene jõeni, mille kaudu pääseb Põhjamerre, oli ainult 16 km maateed. Juba Adam Bremenist (1075) nimetab Hedebyd, viikingite asulat Schleswigi lähedal meresadamaks (portus maritimus), millest väljuvad laevad Rootsi ja Kreekasse.

14. sajandi suuremate laevade (näiteks hansakoge) jaoks oli Schlei liiga madal ja Schleswig Läänemerest liiga kaugel. Nii kaotas Schlei kaubateena tähtsuse.