Seadusekuulutaja

Allikas: Vikipeedia

Seadusekuulutaja oli tingi juht viikingi- ja keskaegses Skandinaavias, kes tundis hästi seadusi ja kelle ülesandeks oli kehtivaid seadusi tingil ette lugeda. Kõige tuntum on seadusekuulutaja amet Islandil.

[redigeeri] Seadusekuulutaja Islandil

Seadusekuulutaja (vanaislandi lögsögumaðr) oli Islandi Althingi juht aastatel 930-1271. Seadusekuulutaja valiti piirkondlike pealike, goodide poolt ametisse kolmeks aastaks. Tema ülesandeks oli kehtivate seaduste ettelugemine ja vaidluste korral otsuste langetamine.

Kuni 12. sajandini ei olnud Islandi seadused kirjalikult jäädvustatud, sellepärast oli vajalik seaduste ettelugemine tingil. Igal aastal luges seadusekuulutaja neist kolmandiku Lögbergi, Seaduste kalju juures ette. Teatud määral tundsid seadusi kõik pealikud, kuid põhjalikud teadmised olid vähestel, kes olid spetsiaalselt mõne asjatundja juures õppinud. Seadusekuulutaja valiti nende hulgast ja seda ametit peeti väga auväärseks. Seadusekuulutaja sai oma töö eest ka tasu.

Althingil peetud kohtuvaidlused lahenesid sageli vastavalt sellele, kui hästi pooled või nende nõuandjad protseduurireegleid ja seaduste nüansse tundsid — kehtiv tavaõigus tugines pretsedentidele ja oli väga detailirikas. Kui seaduste küsimuses jäädi eriarvamusele, otsustas asja seadusekuulutaja, pidades vajadusel nõu teiste asjatundjatega.

12. sajandil kirjutati Islandi seadused üles. Edaspidi ei olnud juhul, kui seaduste õige versiooni suhtes valitses kahtlus, otsustajaks enam seadusekuulutaja, vaid kirjalik seadusetekst. Kui käsikirjad lahknesid, siis loeti õigeks see, mis kattus Skálholti piiskopi valduses oleva käsikirjaga. Seaduste kirjapanemine avas tee seadusekuulutaja ameti juurde perekondadele, kes olid tihedamalt seotud kirikuorganisatsiooniga. 13. sajandil pidasid seadusekuulutaja ametit vaid kahe perekonna liikmed: Sturlingid, kelle hulka kuulus Snorri Sturluson, ja Haukdælirid, kes olid tihedalt seotud piiskopitooliga Skálholtis.

Mõnikord volitas Althing seadusekuulutajat tegema mõnd tähtsat tervet saart puudutavat otsust. Nii otsustas seadusekuulutaja Þorgeirr aastal 999 või 1000, et Islandil tuleb sisetülide vältimiseks vastu võtta ristiusk.

Kõige tuntum seadusekuulutaja on Snorri Sturluson, kes oli ametis perioodil 1215–1231, vahele jäid vaid aastad 1218–1222, kui ta ei saanud Norra-reisi tõttu valimistel osaleda.