SI-süsteemi ühikud

Allikas: Vikipeedia

SI-süsteemi ühikud on tuletatud põhiühikutest detsimaaleesliidete abil või füüsikaliste seaduste põhjal.

Sisukord 1 Erinimetuste ja -tähistega SI tuletatud ühikud 2 Erinimetustega SI detsimaalsed kord- ja osaühikud 3 SI ühikutest moodustatud mittedetsimaalsed kord- ja osaühikud 4 SI ühikutest sõltumatult määratletud ühikud 5 SI ühikutega seotud piiratud kasutusalaga ühikud 6 Vaata ka

[redigeeri] Erinimetuste ja -tähistega SI tuletatud ühikud

Füüsikaline suurus	Ühiku nimetus	Ühiku tähis	Avaldis SI põhi- ja tuletatud ühikutes	Avaldis SI põhiühikutes
Tasanurk[1]	radiaan	rad		1 rad = 1 m·m–1
Ruuminurk[1]	steradiaan	sr		1 sr = 1 m2·m–2
Sagedus	herts	Hz		1 Hz = 1 s–1
Jõud	njuuton	N		1 N = 1 m·kg·s–2
Rõhk, mehaaniline pinge	paskal	Pa	N·m–2	1 Pa = 1 m–1·kg·s–2
Energia, töö, soojushulk[2]	džaul	J	N·m või W·s	1 J = 1 m2·kg·s–2
Võimsus, soojusvoog[3]	vatt	W	J·s–1	1 W = 1 m2·kg·s–3
Elektrilaeng	kulon	C		1 C = 1 s·A
Elektrivälja potentsiaal, pinge, elektromotoorjõud (emj)	volt	V	W·A–1	1 V = 1 m2·kg·s–3·A–1
Elektriline takistus	oom	Ω	V·A–1	1 Ω = 1 m2·kg·s–3·A–2
Elektrijuhtivus	siimens	S	A·V–1	1 S = 1 m–2·kg–1·s3·A2
Elektrimahtuvus	farad	F	C·V–1	1 F = 1 m–2·kg–1·s4·A2
Magnetvoog	veeber	Wb	V·s	1 Wb = 1 m2·kg·s–2·A–1
Magnetvoo tihedus (induktsioon)	tesla	T	Wb·m–2	1 T = 1 kg·s–2·A–1
Induktiivsus	henri	H	Wb·A–1	1 H = 1 m2·kg·s–2·A–2
Valgusvoog	luumen	lm	cd·sr	1 lm = 1 m2·m–2·cd
Valgustatus	luks	lx	lm·m–2	1 lx = 1 m–2·cd
Radioaktiivse aine aktiivsus	bekerell	Bq		1 Bq = 1 s–1
Neeldumisdoos	grei	Gy	J·kg–1	1 Gy = 1 m2·s–2
Ekvivalentne kiirgusdoos	siivert	Sv	J·kg–1	1 Sv = 1 m2·s–2

[redigeeri] Erinimetustega SI detsimaalsed kord- ja osaühikud

Suurus	Ühiku nimetus	Tähis	Väärtus
Maht (ruumala)	liiter	l, L[4]	1 l = 1 dm3 = 10–3 m3
Mass	tonn	t	1 t = 1 Mg = 103 kg
Rõhk	baar[5]	bar	1 bar = 105 Pa = 0,1 MPa

[redigeeri] SI ühikutest moodustatud mittedetsimaalsed kord- ja osaühikud

Suurus	Nimetus	Tähis	Määratlus
Tasanurk	täispööre		1 täispööre = 2π rad
	goon	gon	1 gon = (π/200) rad
	kraad	... °	1° = (π/180) rad
	minut	... '	1' = (1/60)°
	sekund	... "	1" = (1/60)'
Aeg	minut	min	1 min = 60 s
	tund	h	1 h = 60 min = 3600 s
	ööpäev	d	1 d = 24 h = 86 400 s

[redigeeri] SI ühikutest sõltumatult määratletud ühikud

Suurus	Nimetus	Tähis	Määratlus
Mass	aatommassiühik	u	1 aatommassiühik on 1/12 12C aatomi massist: 1 u on ligikaudu 1,660 539·10–27 kg
Energia	elektronvolt	eV	1 elektronvolt on kineetiline energia, mille elektron saab läbides vaakumis potentsiaalide vahe 1 V: 1 eV on ligikaudu 1,602 177·10–19 J

[redigeeri] SI ühikutega seotud piiratud kasutusalaga ühikud

Suurus	Nimetus	Tähis	Väärtus
Süsteemi optiline tugevus	dioptria	dpt	1 dpt = 1 m–1
Kõlvikute ja ehitusaluse maa pindala	aar	a	1 a = 102 m2
	hektar	ha	1 ha = 102 a = 104 m2
Mõjuristlõige aatomifüüsikas	barn	b	1 b = 10–28 m2
Pärlite ja vääriskivide mass	karaat	ct[6]	1 ct = 2·10–4 kg
(Tekstiilikiu) joonmass	teks	tex	1 tex = 10–6 kg·m–1
Vere ja teiste kehavedelike rõhk	millimeetrit elavhõbedasammast	mm Hg	1 mm Hg = 133,322 Pa

1. ^ ^{1,0 1,1} 20. Vihtide ja Mõõtude Peakonverentsi 1995. aasta otsuse kohaselt on radiaan ja steradiaan erinimetusega dimensioonita SI tuletatud ühikud.
2. ^ Elektri- ja soojusenergeetikas kasutatakse energiaühikuna W·s ja selle kordühikuid.
3. ^ Elektrienergeetikas kasutatakse võimsuse ühikuna erinimetusega ühikuid voltamper (V·A) vahelduvvoolu näivvõimsuse ja varr (var) vahelduvvoolu reaktiivvõimsuse tähistamiseks.
4. ^ Eelistada tuleb tähist «l». Tähis «L» on kasutamiseks juhtudel, kui trükitehnilistel põhjustel võivad liitri tähis ja arv 1 segi minna.
5. ^ Rahvusvahelise Vihtide ja Mõõtude Komitee (Comité international des poids et mesures, CIPM) 1978. aasta otsuse kohaselt ei ole ühiku baar kasutamine enam otstarbekas ning selle ühiku kasutusala laiendamine on keelatud.
6. ^ Tähis «ct» on praktikas laialt kasutusel, kuid CIPM ja Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) poolt heaks kiitmata.

[redigeeri] Vaata ka

• SI-süsteem